Saada meile lugu, pilt või video siit!

Rahva hääl on rahvaajakirjandus – seda kõige paremas ja sügavamas tähenduses! Siia saavad kirjutada ja oma pilte/videosid saata kõik, kel teistega midagi jagada.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
15.06.2018 16:46
Nagu vanasti, viisil mets mühiseb ja kulak raiub puid. Pätt istub künkal ja jagab talumaid.
Anonüümne kommentaar
15.06.2018 16:55
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "metsamees" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
Anonüümne kommentaar
15.06.2018 17:30
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "raiuge, raiuge mets maha ja saategi igaaastase põua" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
Anonüümne kommentaar
15.06.2018 18:29
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "teema" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
Anonüümne kommentaar
15.06.2018 18:44
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Nojah," poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
15.06.2018 19:03
Miks mulle tuleb küll meelde eelmise sajandi seitsmekümnendate lillelapsed? Mõtteviis on sama. Ju nad ei tea, mis ühiskonnas nad elavad. Või elavadki omas mullis. Huvitav, kes neid ikkagi finantseerib? Võiks neile vähemalt öelda, kust see raha tuleb. Muidu arvavad, et metsast korjatakse. Nagu vihalehti. Miks nad küll siis ikkagi tänapäevase ühiskonna mugavusi ja eeliseid nii varmalt on valmis kasutama? Need ei tule ju korilusest või nomaadlusest. Ikka see - mine sinna-ei tea, kuhu, too seda-ei tea, mida.
    16.06.2018 08:48
    Sa Sihver Plaat saad ilma asjadest täiesti valesti aru. Kõike ei saa rahasse ümber panna. Kellegil, no vähemalt minul, ei ole tehase tuleku vastu midagi, aga ehitada tehas sinna, mis hakkaks tarbima ja REOSTAMA vett, mis suubub Peipsi järve, milles elavad kalad, oleks vastutustundetu. Kaladest, kes seal elavad , annab tööd ja leiba veerandile Eestimaa elanikele. Muid elatusvahendeid järveäärsetel elanikel EI OLE ega ei ole tulemas. Kurgi ja sibulakasvatus ei toida, see on hooajaline tulu. Me nutame juba täna krokodilli pisaraid, et inimesed lahkuvad eestist. Peipsi reostus sunniks ka sealseid inimesi lahkuma. Olukord oleks sama, mis täna Austraalias, kus aborigeenid aetakse oma põlistelt elualadelt rikaste ärimeeste kasumiahnuse nimel minema. Kes ei ole veel läinud, väljasurnud, nendest on saanud apaatsed narkosõltlased, eluheidikud.
    Eestis on rajoone, kuhu pikisilmi oodatakse selle või mingi muu suurema tehase tulekut, dt need piirkonnad inimestest täiesti tühjaks ei jookseks ja reostuse oht ei oleks nii mastaapne. Ärimeestele see variant ei sobi. Kui neile ei sobi, võtku riik see äri enda juhtida. Küll leiduks sobivamaid ja loodust ja inimesisäästvamaid ärimehi, kes riigilt selle äri hiljem uuesti üle võtaks.
    20.06.2018 17:20
    to XXXL; Kui võtta aluseks tänapäevane demokraatlik riigikorraldus, siis meie riik oleks üks võssa kasvanud ja mitte millestki elatuv rahvas. Tänasel päeval ei tuleks kõne alla, et keegi kuskil hakkaks põlevkivi kaevandama,kruusa,liiva,killustiku karjääre looma. Rahvas on ju igasuguse metsa raiumise, põllu pidamise(väetamine, umbrohutõrje tapab ju inimesi). Kuskilt peab ju raha tulema ja meie suurimad protesteerijad ehk kulturnikud meie inimestele leiba lauale ei too
Anonüümne kommentaar
16.06.2018 04:12
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "kops kops" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
16.06.2018 09:07
Terve elukeskkond maksab ka midagi, kaevust võiks saada ikkagi joodavat vett ja kalad võiks saada jões elada. Sageli kipub olema nii, et ärimees laastab ja reostab järgmised 15-20a, topib raha taskud täis, paneb siis putka kinni ja ütleb, et teda rohkem ei huvita
16.06.2018 10:42
Pmst olen filosoofilises plaanis nõus, et miski mis ei ole inimese poolt loodud ei saa olla ka tema omand.
Tuul ei ole kellegi oma, pole kellegi oma ka päikesetõus, või vihmane ilm.
Ka maad pole inimene ise teinud, järve kui see pole veehoidla ja metsa, kui ta just istutatud pole - ei saa samuti kellegi omaks pidada.
See on kõigi inimeste ja loomade ühine vara.
"OMA" peaks olema ainult kunstlik produkt, näiteks maja või viljasaak, kasvõi õuemuru kui sa oled ta kasvatanud
16.06.2018 14:06
Tavaline ajakirjanduslik mustvalge ülevõimendus - "tööstusel pole kohta". Eesti vajab tööstust, aga vaid tööstust, mis kasutab keskkonda mõistlikult. Tööstus ei tohi laostada Eesti keskkonda, ei looduskeskkonda, sotsiaalset keskkonda ega majanduskeskkonda.
Praegusel kujul Tartusse (või kuhuiganes Eesti sisemaal) kavandatav tehas laostab kõiki kolme keskkonda. Lõuna-Eestisse mahub kuni 1 milj tm toormevajadusega paberivabrik, sedagi arvestades kerget importi Lätist ja Venemaalt.
Anonüümne kommentaar
16.06.2018 15:38
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "sookoll" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
Anonüümne kommentaar
16.06.2018 16:23
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Noojaah" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
19.06.2018 22:07
Blaa-blaa-blaa...
Metsad on jah sedasi, et väärtpuit raiutakse välja ja võsa jääb järele. Kogu "roheline" arusaam aga ei saa kuidagi aru, et mitte miski iseenesest ei sünni. Miks raiutakse välja väärtpuitu? Sellepärast raiutakse, et paberipuud ei tasu raiuda- selle eest saab ainult "töörõõmu".
Kui roheajude meelest on tselluloosi kohapääl tootmine kui islamiinvasioon(?), siis normaalse mõistuse tarvis on see möödapääsmatu selleks, et metsadest lõigataks väärtpuidu asemel välja paberipuuks sündiv ja lastaks need sirgemad ja tugevama kasvuga kasvada palgipuuks.
Aga kuna rootslane siit näruse küttepuu hinna eest veab välja aastas paberipuitu üle 2 miljoni tihumeetri, üle selle veel nn."puiduhake", milline sellest paberipuust kohapääl nühitakse ja siis Rootsi tehastesse ujutatakse, no ja sest kvaliteetümarmaterjalist, mis sel ajal kui kohalikud saetööstused tooraineta istusid, Paldiski sadamast Rootsi poole ujusid, sest põle kõneldagi mõtet. Aga kui see siinne metsaomanik tahab enese paberipuidust lahti saada, siis vedagu oma kulu ja kirjadega sinna sadamasse, siis saab kulud-tulud enam-vähem nulli.
Aga rootslane, see teeb sest 5 tm paberipuidust enda kodus tonni toortselluloosi, mis maailmaturul 745€ ja kasvab, ja sellest omakorda kõikvõimalikke biotooteid, väärtustades selle toortselluloosi tonni 120-135€ maksma läinud tooraine juba tugevate 20 000€ suuruste väärtusteni. Aga lollaestide roheajud, millised veel lollimad kui keskmisel lollaestil, need sõdivad ambrasuuril rootslaste huvide eest ja põhjavad kuis jõuavad suurt tselluloositehast, mis võtaks rootslastelt tooraine (loe: loll-aestide metsa) käest ära.
Emajõe vesikonda sellist tehast ehitada ei ole võimalik. Emajõgi on nii paksult fosfori- ja lämmastikuühendeid täis, et võiks saada kasutatud põldudel väetise asemel kui sedasi utreerida. No selle asemel muudab Peipsit rabaks. Ja kui ei muuda Emajõgi, siis muudab Velikaja selle Pihkva linna sita tassimisega Peipsisse. Kõikvõimalikud "ohtlikud aineid" sõelutakse puhastusseadmetega välja, aga neid rohelise elu toitaineid ei sõelu säält välja muu kui biopuhastid, kus lastakse bakteritel need elutegevuseks ära tarvitada. No aga biopuhastid on sigakallid, ja iseäranis juhtudel kui vett vaja palju puhastada ja ka aastaringi. Siis peaksid need asuma köetud pinnal, sest miinuste ligi ei taha nood bakterid suurt paljuneda ja ka mitte õgida.
Eestisse mahuks lõdvalt mitte 1 miljoni tm tehas, vaid isegi kuni 5 miljoni tihumeetri aastavõimsusega. Muidugi mitte ainult okaspuu. 3 miljonit tm aastas täiesti optimaalne, sest aastast puidu juurdekasvu hinnatud 12-15 miljonit tm. Paberipuit on aga kõigist metsadest kõigist raietest kõige suurema mahuga materjal- sõnaga 1 hektarist metsast terve selle eluea jooksul saab puitu kõige enam paberipuidu kujul.
Lätlased samamoodi rootslaste röövida, sealgi ei ole kaasaegset tehast. Kõik nii põlised rikkad, et toidavad rootslast, nii siin kui seal. Koloniseeritud niiütelda, klassikaliselt.
Enesestmõistetavusi saab jah loosungitena loopida, aga jah- kõigel on põhjused, ja põhjusi kõrvaldamata ei ole mõtet tagajärgede pärast vinguda.
19.06.2018 22:38
Kõik kuulub pankadele.
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega