Vaesest perest pärit laps võib mõtted ülikooli minekust maha matta

Ära põe neid kommentaare siin, need inimesed ei tea, kuidas suur osa Eestist elab. Kasvõi seda, et üllatus-üllatus, on täiesti olemas inimesed (mitte rumalad ega lontrused), kes ei leia kahte käendajat või selleks sobivat inimest. Su jutt on tõsi. On olemas muidugi ka vaestest peredest inimesed, kes lähevad läbi iga seina ja jäävad igast asendist kukkudes püsti, need kuidagi ikka võitlevad endale hariduse kätte, aga ülejäänute, mitte sugugi rumalamate ees on see tee ees suht püsti.

Sina käisid jah ja olid tubli. Aga kas sa ülikoolireformist ja isamaaliidu tasuta kõrgharidusest oled kuulnud? See välistab üliõpilaste töölkäimise. Ei maksa rääkida minevikust ja kiita isennast, vaid mõelda sellele, mida toob läheb tulevik selle räpaka ja mõtlematu reformi tõttu.

Head inimesed, saage aru, et see, kellel on tähtis mitte ainult läbi vedada, peab saama väga hea, suurepärase tulemuse, seda ei saa töö kõrvalt. Jah, läbi vedada saab, aga mitte edasist tasuta magistriõpet.
Kirjutage ikka need, kes midagi õppimisest teavad.
Muide, kõik kõrgkoolide õppejõud ei laula kaugeltki kaasa seda haridusministeeriumi laulu uue õppeviisi headusest, vaid teavad, mis tähendab tööst väsinud ja eksamit kehvasti või mitte sooritanud tudengile edasine õpe. samuti seda, mida see teeb õppekvaliteedile.
Läbilohisejaid ei ole ülikooli vaja.
Paistab, et kõik, kes kirjale oponeerivad on - üks kahest, kas rikkurite perest või ei pea tähtsaks õpitulemusi. Kolmas variant on ka: kohustuslikud parteinoored, kes peavad ennast parteipoliitika järelekiitmisega oma teel edasi vedama.

Olen töötav tudeng ja mitte kõige helgem pea, stippi ei saa ja koht on tasuline. Lisaks elamisele ja muule jamale toidan veel 3 suud (naine+2last). Olen 100% kindel, et andekad võiksid saada tasuta korghariduse, tingimusel, et täidavad 100% koormusest (kui nad seda ei suuda, siis pole nad andekad). Lollpead ja muidu laisad nagu mina maksku oma privileeg ise kinni - kõik inimesed ei pea olema kõrgharidusega. Kui sa oled nii andekas nagu väidad, siis esimene aasta võta õppelaenu. Edaspidi peaksid sa saama stippi ja muud kama. Ära virise vaid asu tegutsema.... Kui laenu ei soovi võtta, siis hakka mõtlema tulevikule, käi suviti tööl ja pane raha kõrvale tulevaste õpingute jaoks.

40-rublane stip oli ikka täiesti normaalne raha tookord. Ja loodetavasti saite ikka mõlemad stippi, kui te juba iseennast ja oma elukaaslasti kiitna asusite. See tähendab siis 80 rubla kuus. Nii palju maksti nooremteadurile mõnes Teaduste Akadeemia instituudis. Ja purgisupi asemel oleksid võinud endale korralikku suppi keeta, oleks tulnud odavam ja tervislikum ka.

keegi sulle tänapäeval allkirja anna,et pangalaenu saada.

Isegi kui vanemad tahaks, siis nad alati ei saa. Käendamiseks peab olema piisvalt suur igakuine sissetulek. paraku kõik inimesed panga poolt nõutud palka ei saa. Ja sõpradest rääkides, siis isegi mina ei annaks sõpradele laenu. Raha lööb alati suhetesse mingisuguse kiilu.

Ma ei saa aru, miks paljud kommentaatorid kohe seda kirjutajat taguma hakkavad? Viriseja, laliseja... ma võin ka kommentaatorite kohta ütelda "mõmiseja, möriseja". Ja siis? Andke parem võimalikult head nõu, kuidas inimene oma unistuse siiski saaks teoks teha. Ise õppisin vene ajal ja tasuta, vanemad toetasid väga vähe. Vahest sai tõepoolest ainult praekartulitest toitutud, aga siis olid kõik ühtmoodi ja polnud kellegi poole vaadata, et näed, tema käib koolis tuttuue bemaritankiga ja mina käin viiendat aastat vana pintsakuga. Tööd sai kooli kõrvalt mõnikord teha, stippi sai ka, ühikatuba oli peaaegu tasuta ja elul polnud häda midagi.

Anna andeks, aga see on nüüd küll väga rumal jutt. Inimesed on ennast harinud juba aastakümneid ja -sadu ja kaugeltki mitte kõik ei ole olnud majanduslikult kindlustatud peredest. Millegipärast on just viimasel ajal okkaks tudengi tagumikus saanud rahapuudus ja kõik peaks justkui hõbekandikul ette toodama.
Kellel on tahtmine, see leiab ka väljapääsu. Võimalik on käia osakoormusega või kaugõppes, samal ajal töötades. Tean inimesi, kes edukalt omandavad haridust laste ja töö kõrvalt ja lõpetavad sealjuures väga head tulemustega.
Ülikooli ei pea ju tormama kohe peale keskkooli, vahepeal tulekski kasuks natuke töötada, võimalusel maailmas ringi vaadata ja siis alles otsustada eriala kasuks. Selliseid suvalisi "paberitega" muidumehi on meil juba piisavalt tänu viimase kümnendi ülikoolihullusele. Tark ei torma.

Kahe kõrva vahel peab tõesti ikka midagi olema. Kui sul on, siis ütle kus need sellised töökohad meil on, kuhu värske gümnaasiumiharidusega ja ilma töökogemuseta noor tööle saaks, kus saab üle miinumi palka, et paar aastata raha koguda? Lolli juttu on kerge ajada, selleks pole mõtlemisoskust üldse vaja.

Ega ei tohi tarkasi lapsi ülikooli lubada - äkki tahavad siis ise Riigikogus olla!

kelle ülikooliskäimine nõuka ajal oli sulaselge mõnu ja lapsepõlvepikendus, Eesti vabaduseaegsetele noortele kõrghariduse lausa kättesaamatuks tahavad teha. Ja mitte ainult kõrghariduse..
Tänased haridusekorraldajad vihkavad ka õpetajaid ning koole ja püüavad meie tubli ja vaevaga üles ehitatud haridussüsteemi kiirkorras olematuks muuta.
Vägisi tekib küsimus: Kas nad on psüühiliselt tasakaalutud või täidavad kellegi suuniseid?

Nendele, kes kirjutavad õppelaenudest.

Võtame mitte maksimaalse, st mitte kõrgeima semestrimaksumuse. Arstiteaduskond TÜ-s. Semestri õppemaks 2400 €, st aastas 4800 €. Kuue aasta kohta tuleb 28800 €, See on 450622 EEK. Lisanduvad intressid.
Kuus seega (õppeaeg on aastas 10 kuud, praktika jätame arvestamata, kokku seega 60 kuud) 480 €.
Nüüd arvestame alampalka, mis on 290 €, Eesti keskmine palk on 865 €. Magistrikraadiga õpetaja netopalk täiskoormusel on 524 €. Jaotame selle näiteks kahele, sest meil on enamasti pered, kus vaid üks vanem ja üks või kaks last. Arvutage nüüd ise, missugune palk võimaldab üliõpilase õppemaksu maksta, missugune sobib ja kas üldse sobib laenukäenduseks ja missugune aitaks laenu tagasi maksta, eeldades, et pärast ülikooli lõppu ei saa tasuvat töökohta. Veel paari aasta eest oli arst-residendi palk alla keskmise. Oletame, et lõpetajal on juba laps. Kui kerge on õppida, maksta laenu ja elatada ennast ja last? Muide: ka tudengi enda vanemal võib olla näiteks korterilaen.
Ja nüüd minge SAISi lehele ja vaadake, kui kõrged on punktid, et saada tasuta õppesse. Praeguse seisuga läheb 86,5 punktiga inimesed jagamisele - üks tasuta, teine tasulisse õppesse. On meil ju teada füüsikute ja lüürikute vastasseis, aga paratamatus on, et hea matemaatik/füüsik ei tarvitse kirjutada head emakeeletööd ja vastupidi. Ka akadeemiline test ei kaldu võimaldama täit sadat punkti.
Nii et ei maksa norida nendega, kes 100st said 14 punkti vähem ega pääsenud tasuta õppesse, kuid võivad spetsiaalsetes erialaainetes olla maksimumil.

Laenude kohta kõrvalmärkusena. Praegu heidetakse juba inimestele ette: miks te võtsite laenu, nüüd olete toidukorvi katmisega hädas. Unustatakse, kui agaralt seda pakuti, sest igal Vaba Riigi inimesel pidi ikka olema oma isiklik kodu (nüüd muidugi kõneldakse juba mitme põlvkonna kooselamisest). Ning: tudengile pakutakse õppelaenu võtmise võimalust/kohustust, samal ajal Eesti riik kõneleb kõlavalt, et võlg on võõra oma ja lastele me võlgasid ei jäta, meie riik ise ei võta laenu.

Käin koolis ja tööl korraga, samuti kodust ei tule mitte mingisugust toetust, oma elamise eest maksin talvest saati täiesti ise. Ülikooli maksin kinni õppelaenuga, kindlasti on häid sõpru tuttavaid, kes saavad olla käendajateks.
Samuti jäin mina ilma stipendiumist, mida saab taotleda TLÜs, kuna vanemad teenivad normaalselt. Ilmselt teistes suuremates ülikoolides samalaadsed projektid. Ehk siis saad taotleda 50% või 100% õppemaksust vabastust. Sinu keissi puhul tundub see vägagi lihtne olevat seda taotlust saada)eksamite skoor pidivist olema üle 70 palli kokku ja leibkonna sissetulek ühe liikme kohta alla keskmise vms. Kui saad vabastust saad ikka umbes 2000 euri õppelaenu võtta jaga kenasti ära 9 kuu peale ja pane otsa veel 55 euri majanduslikku toetust ja kui hästi õpid , siis teisest poolaastast 55 euri stippi. ´KUNA sa tuled väljaspoolt Tallinna, saad odava hinna eest omale ühikakoha ka, mida linnas elajad ei saa omale.

EHK SIIS, sinu seis on tunduvalt parem, kui poolte teiste üliõpilaste oma. Loll on see, kes vabandust ei leia ja sinul on neid kuhjaga. Otsi võimalusi ja saad vabalt ülikooli astuda- kes kurat üldse kunagi ütles, et keegi peab midagi alati kinni maksma ja midagi peab kätte kukkuma. Mine kooli kõrvalt poole kohaga tööle ja näe vaeva ja kunagi näed tulemusi.

KOKKUVÕTTES läbimõtlemata ja täiesti arutu artikkel.

kui öösel tööl käimine ei mõjutanud õppeedukust, siis ilmselt ei õppinud sa midagi eriti keerulist ja aeganõudvat.