NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
12.09.2017 11:05
et lasteaiad ja koolid hakaku kuritegevuse ja narkomaaniaga võitlema.
Nad üritavad niigi lastele selgeks teha, mis on hea ja mis on halb.
Milliseid ülesandeid nende kaela sedapuhku veeretada üritatakse?
Autorile teadmiseks.
Seadus keelab õpetajatel kodude külastamise, mistõttu neil ei ole ega saagi olla infot lapse koduse olukorra kohta. Selliste andmete kogumine läheks ebaseadusliku jälitustegevuse alla.
Ja üldse, Repsi ettepanek ütleb, et vaevaliselt põhikooli lõpetanu ei peaks gümnaasiumis edasi vaevlema ja teisi vaevama.
Miks tal õppimine vaevaliselt edenes, ei ole selles vanuses enam oluline. Teadmised ja oskused loevad, mitte nende puudumise põhjendamine.
    12.09.2017 15:07
    Mitte võitlema, vaid ennetama.
    Võidelda tuleb millegagi, mis on juba tekkinud ja olemas. Ennetuse puhul on võimalus, et seda miskit, millega peaks võitlema hakkama, ei tekigi või vähemalt tekib vähemal määral.
    Õpetaja ei peagi kodusid külastama hakkama, vaid tal peab olema võimalus pöörduda sotsiaaltöötaja poole.
    Miks õppimine vaevaliselt edeneb - just see ongi põhiküsimus. Enne kui hakkame sikkusid lammastest eraldama, tuleks tegelda põhjustega.
    14.09.2017 22:13
    Kell on 21 20, minu 6 klass õpib ikka veel. 8 tundi, ainuüksi ühes ainese on KAHEKSA lk kirjaharjutusi,kaks võõrkeelt,2 tunnikontrolli loodusteadustes + matemaatika.Perereis nädalalõpuks, kuigi isa seekord nädalavahetusel Eestimaal,jääb ära, sest nädala õppekoormust tuleb hajutada. Äratus kell 6,koolist koju 16. Reedest esmaspäevani trenn, nädala sees lihtsalt rohkem ei jõua.Kus on lapsepõlv? Eile sai teatris käidud, rohkem ei vii. Üks laps jäi magama, teine õpib täna pool ööd. Peaks vist veel survestama kuidagi? Ma ise olen ainult viitele õppinud. Kahetsen väga raisatud aega ja numbritele orienteeritust.Oleks võinud süveneda sellesse, mis sisuliselt väärtuslik ja päriselt huvitas selmet õppida õpetaja ootusi täitma ja tegelikult väärtusetuid numbreid teenida.
12.09.2017 11:29
Pigem tõesti, tooge parem 30 000 noort uuesti hariduse juurde tagasi, selliste lävenditega saate veel 2x sama palju noori, kes jätavad haridustee pooleli.
Te ei saa lõpmatuseni ainult vanemaid ja kodu süüdistada selles, et noored kooli pooleli jätavad.
    12.09.2017 12:40
    Mõtleks veidi - täna ju lävendit EI OLE, seega miks nad sisi ei õpi?? Aga sellepärast, et ühiskond - mitte "eliidi esindaja" survestab neid üle võimete õppima. Keskkooliprogramm EI OLE kõigile jõukohane ja kui laps seal nina napilt veepeal pingutab ja kuulab vanemate-sugulaste jutte ülikooli minekust, ongi laks käes.
    Inimeste sildistamine pole küll ilus, aga minisitri nimetamine "eliidi esindajaks" ja suhteliselt väheseotud teemade vägivaldne ühendamine, et "esindajale" ära panna ja konflikti õhutada on pigem valimiseelsele poliitikule kui pedagoogile omane tegevus. Ehk siis ma ei arva, et see inimene on asjalik sotsiaalpedagoog.
    12.09.2017 12:50
    selle 30 000 sees olid lastega kodused emad, tööotsijad, sõjaväkke kutse ootajad jne. Arvate tõesti, et noori keegi väga ööle ootab või üldse neile töökohti loob? Soome loob, seda muidugi!
    12.09.2017 17:22
    noorel või tõesti olla raskem töökohta leia kui kogenud tegijal, aga see pole viimase 20 aasta jooksul kunagi nii kerge olnud kui täna. Praegu on aeg, kus oskajate leidmiseks teevad personalitöötajad kiirreide konkurendi värava taha löövad sealt väljuvad töötavad suure rahaklotsiga uimaseks ja lohistava oma kontorisse. Noor peab muidugi enne mingi ameti omandama
12.09.2017 11:55
eliit? Rahvuse eliit on otsustamisest üldse kõrvale tõrjutud, parlamendis ja valitsuses kaagutavad poliitbroilerid, mitte eliit. aga võrdsuse koha pealt nii palju, et seda pole olemas. Kui lastele pähe tampida võrdsusideed, mis reaalsuses puudub, on see selge adekvaatsusrisk. Keegi pole võrdne, sa oled just nii võrdne kui endale välja võitled peaks olema sõnum, mis laste poole pöörata. Ja ellit on kõigepealt vaimne eliit, mitte riietus- või asjaeliit.
12.09.2017 11:58
Ei täiskasvanud, ega lapsed ei ole ja ei saagi olla võrdsed - erinevad arengulised võimed ja oskused, sotsiaalmajanduslikud erisused jne. Seega, juba on sisse kodeeritud ebavõrdsus, mis määrab lapse oleviku ja tuleviku - võimekus sotsialiseeruda ja õppimisega hakkama saada ning iseseivalt ühiskonnas leida oma koht ja võimetele vastav amet. Ja seda tuleb toetada, et laps saavutaks maksimumi vastavalt oma võimetele ning ka suudaks saavutatut realiseerida. Võrdsusest paatoslikult rääkijad aga seavad ebavõrdsesse olukorda need lapsed, kellede vägisi surumine kõikidega võrdselt ühte patta mõjub neile pärsivalt - laps, kelle võimekus õppida ei ole võrdne teistega, tunneb ennast alaväärsena, tunnetab oma võimetust võrdluses teistega, mis viibki stressi ja pingeteni, mis omakorda avaldub motivatsiooni kadumises ning tähelepanu vajaduses antisotsiaalse käitumise abil. Samas aga on ebavõrdses olukorras need lapsed, kes on võimekad ja motiveeritud õppima, kuid see on raskendatud, sest õpetaja suurem aur läheb klassidistsipliini kehtestamisele ja hoidmisele ning vähemvõimekamate laste järelaitamisele, ülekordamisele. Lisaks tunnevad võimekamad ebavõrdsust olukorras, kus just kui kedagi lastakse lihtsamalt läbi põhjendusega, et ta on vähem võimekam. See kõik aga tekitab stressi ja pingeid ning kaob ka võimekamatel motivatsioon pingutada ja seeläbi ennast arendada vastavalt oma võimekusele. Kõik on võrdsed? Jah, võrdselt õnnetud. Alles hiljuti oli tv1uudistes õpilaste endite arvamustest lõik, kus selgelt õpilased sooviksid lävendit, et õpikeskond ja õppeprotsess vastaksid nende vajadustele. Ei saa kõikidest teadlasi või eraettevõtjaid, vaid tublid ja kõrgelt hinnatud ametitöölised/spetsialistid. Seega kaitstes ühtesid, seatakse ebavõrdesse olukorda teised.
12.09.2017 12:54
...kui riik midagi muud teha ei oska...siis hakkab jälle haridust reformima...palju riik on reforminud kohtusüsteemi ..... ikka minnakse kõige väetimate kallale...mis eesti haridusel viga on olnud...head tulemused testides...eestlased löövad läbi maailmas...kui midagi hariduses reformida...siis tuleks kõigepealt tõsta õpetajate palkasid.ikka üle keskmise...ja anda õpetajatele iga 5 aasta järel üks aasta enesetäiendust...see oleks reform hariduses
12.09.2017 15:10
Küll on hea, et minu noorusaeg jäi sinna vastikusse nõukaaega. Ei olnud meil stressi ega kedagi. Õpetajad ladusid hindeid ja iga klassi järel olid eksamid, algkooli ja keskkolli järel lõpuekamid veel peale kauba ja ülikooli astudes tuli jälle eksameid teha ja tulemust hinnati ikka 5-palli süsteemis. Ja polnud kellegil probleemi ei laste vajadustega ega ka sellega, et tuli pähe tuupida igasugust parteipoliitilist jura. Ja sisseastumiseks oli ikka lävi, mis tuli ületada ja polnud siis ak neid sotsiaalpedagooge, kes endale tööd oleksid teinud. Ja tollastest õpilastest kasvasid vägagi hinnatud oma ala spetsialistid, teadlased või pedagoogid. Tõsi, ka siis oli häda nende stagneerunud eestiaegsete õpietajatega, kes ei tahtnud kuidagi seda sotsialismust lastele pähe taguda. Tõsi, probleeme oli siis samuti (partei)eliidil, mitet õpilastel.
Tänapäeval on niigi vaat et vabakasvatus, õpetajad peavad kuuletuma õpilaste tahtele ja viimastele jääb õigust ülegi. Tulemuseks on nüüd stress, terviseprobleemid ja lapsed pole ikka rahul. Eriti väljendavad seda rahulolematust igasugused nooremapoolsed spetsialistid, sotsiaalpedagoogid ja muud taolised asjamehed. Sageli pole neil ei kogemust ega ka teadmisi. Ja lastega on nii nagu on. Säh sulle siis seda kaasajastamist, stagnatsiooni likvideerimist ja vabakasvatust. Äkki see just rikubki meie lapsed? Nüüd on koolikott liialt raske, päevad pikad ja õpetajad ülemõistuse ranged ninfg nõuavad pidevalt kodutöid ja kontrolltöid, mõnel päeval kohe mitu tükki korraga. Ja siis on seda stressi üle mõstuse palju. Kui meie koolis käisime, siis ei etatudki, mis asi see stress on. Äkki ongi tegu rohkem nagu selle polkovniku lese menatliteediga? Mõeldakse end haigeks ja saamatuks. Ja siis kui kass istub puu otsas, on esimene asi helistada päästjatele, peavalu korral tormatakse EMOsse ja kui midagi ei meeldi, pasundatakse sotsmeedias selest kõigile. Äkki me ise teeme endid sellisteks, kes ei meeldi meile enestelegi? Ja äkki ongi see stress sellest, et liiga palju muudetakse, uuendatakse või laidetakse kõik vana ja järeleproovitu maha? Äkki me tegelemegi mingite pseudoprobleemidega? Ja need on välja mõelnud ikka need igasugused asjamehed, kes siin igat asja võtavad arvustada? Äkki meil ong liiga palju neid pseudospetsialiste, -teadlasi ja muid asjapulki? Minu meeelst ei ole me nii rikkad, et võiksime igasugsute rumalustega katsetada. Kui ikka kolmandik gümnaasiumi astujaist ei jõua selle lõpetamiseni, siis ehk ongi liiga leebelt sellesse suhtutud? Äkki olekski mõtekas raha muudesse asjadesse paigutada, kui lasta lastel pedagoogide valvsa pilgu all mõtiskleda, kelleks ikka tahetakse saada või kas üldse tahetakse. No selleks pole ju vaja gümnaasiumi minna. Meil on ju igasuguseid nõuandlaid, kus hoopis kvalifitseeritumat tevet saada ja selleks pole vaja 3e aastat lihtsalt tuulde lasta.
Ja neist põhejndustest ma ka aru ei saa, kui noored vanuses 16-18 aastat võivad poliitikuid valida, miks nad siis ei oska oma tulevikku selgeks mõelda? Või tuleks poistel see hääletmise õigus ära võtta, sest nad on arengus tüdrukutest mõned aastad maas?
Ma arvan, et pigem tegeletakse iseendi kui laste probleemidega.
    12.09.2017 20:09
    Ühiskond on muutunud, seetõttu on ka lapsed muutunud.
    Ei olnud nõuka ajal nii palju üksikvanemaid ega olnud paljude perede isad kuskil välismaal kuude viisi raha teenimas, vanaemad said 55-aastaselt pensionile ja ootasid lapselast kodus sooja söögiga, ei olnud nutisõltlastest lapsevanemaid, kes viskavad ka lapsele nutika pihku või istutavad ta tundide viisi multikaid vahtima, peaasi, et ta ei segaks.
    Oli ka nõukaajal käitumishäiretega lapsi, kelle kodune taust oli kehvapoolne või lausa kole. Aga enamasti saadeti nad jalust ära kuskile erikooli ja sealt tulid juba retsid. Nendega õigeaegselt tegeledes oleks nii mõnegi helge pea, kes alkoholi või kuritegevuse poole pöördus, päästa võinud.
    Ja oli ka nõukaajal koolistressi, koolikiusamist, läbipõlenud pedagooge, kes end õpilaste turjal välja elasid. Ei tasu seda aega tagantjärel idealiseerida midagi.
    13.09.2017 18:44
    nõuka ajal raske. Sest õpikud olid palju väiksemad ja kergemad. Aga nüüd on väikeste laste kotid tõesti nii rasked, et neid on täiskasvanulgi raske tõsta. Kooliraamatudki on nii suured, läikivad ja rasked, et paha peale vaadata.
    Tuleb tunnistada, (isegi kui ei tahaks), et nõuka ajal oli meie valitsejatel rohkem aru kui tänastel hariduspoliitikutel.
12.09.2017 18:20
Kõigepealt peaksid koolid saama jagu probleemist koolis: see on koolikiusamine. See toimub õpilastega omavahel kui ka õpetajate vastu. Kuidas saab laps õppida kui kool tunnistab, et "seda klassi ei saagi õpetada, lapsed õppigu kodus iseseisvalt". Miks? Sest paar kaaki ei lase õppetunde läbi viia.
Koolikiusamist laste vahel aga ignoreeritakse täielikult: pole tunnistanud, pole probleemi. Kui laps ei saa rahulikult õppida, kuskohast need head hinded peaksid tulema?
13.09.2017 12:27
Probleemile tulebki läheneda erinevalt: kui asi on õpilasel turvatunde puudumises, siis tegelgu sellega sotstöötaja ja ärgu kaagutagu nende kallal, kes räägivad siin muust- nad tahavad näha õppimisvõimelist ja õppida tahtvat gümnaasiumit.
13.09.2017 15:02
Meil puudub sallivus, selles on häda! Kui sa pead igal sammul küünarnukke appi võttes toimetama, siis on midagi mäda. Juba lasteaias saab laps tunda kasvatajapoolset halvustavat suhtumist, kui sa ei sobitu etteantud raami. Koolis on sama lugu. Ikka on neid pedagooge, kelle käitumine jätab mulje, nagu vihkaksid nad oma õpilasi, miks muidu teritatakse keelt laste peal, kes millegi poolest teistest erinevad. Meil puudub ka õigusriik. Praegune olukord jätab mulje, et kui oled rikas (olgu või varastatud rikkus!) või omad õigeid sõpru, siis ei hakka sinu peale kellegi hammas. Inimesed on kurvad ja pettunud. Ebavõrdsus kasvab ja kasvab. Igasugu hälbeid tuleb aina juurde ja juurde. Kuidas siis oleks võimalik kasvatada õnnelikke lapsi?
Jäta kommentaar
Oled anonüümses kommentaariumis, sisse logituna kommenteerimiseks vajuta siia
või vasta anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega

RAHVA HÄÄLE TOP

Viimased uudised

VAATA JA KLIKI
debug