Püssid õlale ja maailmalõpule vastu?

Ja nii ongi. Maailmalõpuprohvetiks pole raske saada. Vali kosmosesündmustest mõni meelepärane välja, tee see enamvähem selgeks, luuluta midagi selle mõjude kohta meie planeedile ja kuuluta seda õigeaegselt ja õiges kohas. Näiteks Facebookis.

Seal see levib kulutulena, korjab lumepallina enda külge uusi spekulatsioone ja päädib tõdemusega, et just nimelt edasikuulutaja kodukoht on ainus, mis kataklüsmides terveks jääb ning harda hirmuga, et hävinevatest paikadest põgenevad metsistunud rahvahulgad hävitavad kuulutaja hoolikalt rajatud eraparadiisi.

Loogika või selle puudumine maailmalõpuprohveteid enamasti ei häiri. Nii jätavad need ilmaotsakuulutajad, kes oomeniks peavad planeetide rivistumist, sujuvalt kahe silma vahele, et sääraseid rivistumisi on olnud lähiajalooski piisavalt - ja midagi pole juhtunud. Maiade kalendri otsalõppemist kartvad inimesed ei tõesta kuidagi ära, et väljasurnud kultuuri esindajate poolt pooleli jäänud tulevikupäevade dokumenteerimine tähendab ka olemasoleva maailma kestust.

Supernoovade kartjad, muud astroloogid, piibli Apokalüpsise seletajad, numeroloogid! Neid ei sega miski. Ja ühiseks nimetajaks on see, et kuulutaja ise ja tema jüngrid on kaitstud või teavad pääsemise saladust. Kõik teised, sh naaber, kes prohveti auto poritiiva värvi kogemata kriimustas, hävivad suurte oigamiste ja kaebamiste saatel.

Seni kõige usutavamad maailmalõpu põhjused on olnud suured päikeseloited, mis võivad põhjustada Maad katvate elektrivõrkude, nendesse ühendatud seadmete ja tehnika kärssamise. Sarnaseid päikeseloiteid olla nähtud 150 aastat tagasi. Siis olevat need märkimisväärselt kahjustanud toonaseid algelisi telegraafisüsteeme.

Nüüdseks on kogu inimkonnast saanud elektrisõltlased, nii oleks nüüd elektrisüsteeme kahjustavate loidete taastulek tõeliselt traagiline. Mis võib põhjustada, nagu kardetakse, kogu tsivilisatsiooni huku. No kujutage ise ette, mis saab, kui ühel hetkel kaoks mobiilside, ütleksid üles pankade ja riikide serverid, häviks digiraha, maksuameti andmestik, sotsiaalameti nimekirjad jne. See tähendaks tõesti tsivilisatsiooni hävingut.

Aga mitte veel inimkonna hukku. Inimkond peaks tehnika ja digimaailma kõrbemisel mõnda aega hakkama saama ilma tsivilisatsioonita. Kuna me tunneme, et me pole selleks võimelised, peetaksegi seda juba täielikuks maailmalõpuks. Ent ometi oleks see vaid suhteline. Ja sellest välja tulemine oleks võimalik, kui vaid õigesti ja piisavalt valmistuda.

Vaat see on üks konks. Kuidas valmistuda? Eks uurige veidi netist. Esimene soovitus inimestele on: hangi endale püss. Ja alles teine: varu soola, tikke, kütet ja puhast joogivett. Kaitse ennast nende vastu, kes püüavad seda kõike sinult ära võtta!

Väga vähe või peaaegu üldse mitte on kuulda üleskutseid hakata elustama vanu oskuseid - kuidas jäid inimesed ellu ja kuidas nad tootsid sööki siis, kui tehnoloogia ja raha peale ei saanud veel loota. Väga vähe on üleskutseid, et hakake ise porgandeid külima. Kui maailmalõpp hävitab tsivilisatsiooni, siis jääte ellu, kui ei hävita, saate lihtsalt mõnda aega odavamalt läbi. Ei, inimesed, kes selliseid käitumisplaane asjakohasteks peavad, saavad vägivallapooldajate põlastuse osaliseks: külva jah oma porgandeid, suuremad ja tugevamad võtavad need sult relvaga ära.

Ma ei tea, mulle tundub, et sellisest... hoiakust saab juba täiesti edukalt isetäituv ennustus. Kui sa eeldad, et kõik tahavad kellegi porgandeid jõuga ära võtta, siis investeerid ise ka pigem püssi kui porgandiseemnesse. Ja kui kõigil on püssid, aga porgandeid pole kellelgi, mida siis muud üle jääb kui korraldada ühed põhjalikud tapatalgud? Aga kui kõik investeeriks pigem porgandisse?

Vanasti oli päris lihtne elada, vähemalt nõukaajal. Siis kardeti ainult kahte asja - tuumapommi ja KGB-d. Tuumapommi vastu aitas gaasimask ja valge lina, KGB vastu ei aidanud miski. Nii elati küll pidevas hirmus, aga püssidega ei lootnud keegi olukorda lahendada.

Hoopis hiiliti KGB eest salaja maale, põõsa taha porgandeid kasvatama. Ja kartuleid. Ja kuni tuumapommi veel ei tulnud, äriti veel salajamalt enda tarbest üle jäänud kraam mustal turul maha.