Saada meile lugu, pilt või video siit!

Rahva hääl on rahvaajakirjandus – seda kõige paremas ja sügavamas tähenduses! Siia saavad kirjutada ja oma pilte/videosid saata kõik, kel teistega midagi jagada.

Pealinna elanik ei kannata enam joodikute oksendamist ja lõhkumist, munitsipaalpolitsei sõnul on see peegelpilt ühiskonnast

 (19)

Elan juba 4 aastat Tallinna kesklinnas keskturu trammi peatuse vastas olevas majas. Terve oma elu olen elanud Tallinnas, Nõmmel. Keskturu juurde kolides oli kultuurišokk kerge tulema.

Bussijaama, mis on keskturu vahetusläheduses, läbib ühes aastas umbes 3 miljonit reisijat, kellest suur osa on turistid. See peaks ju olema täiesti arvestatav arv inimesi, võttes arvesse selle, et Eestis on elanike arv 2016. aasta 1. jaanuari seisuga 1 311 800. Eesti majanduse jaoks on oluline, et Eestis käiks turiste. Mis aga meelitab turiste Eestisse?

Julgen kahelda, et selleks on prahti täis tänavad, joodikud keset päeva pinkidel "päevitamas" ning hõivamas bussi- ja trammipeatustes istekohti, kus eelistaks pigem jalga puhata pensionärid, liikumispuudega isikud, suurte kohvritega või jalutuskäigust väsinud turistid, rasedad ja väikeste lastega naised. Kui turist, kes Eestisse tuleb ja soovib bussijaama kaudu liigelda, peab paratamatult kesklinna minnes läbima keskturu piirkonna. Kas ei peaks mitte mõtlema selle peale, et teha turistidele teekond kesklinnast bussijaama atraktiivsemaks? Miks peab turistide mällu sööbima pilt kui tee ääres märatsevate, kiirabiga ära viidavate või heal juhul magavate joodikute näol?

Loomulikult ei ole probleem ainult turistides. Minu kui kodaniku jaoks on oluline minu enda ja ka minu pereliikmete turvalisus. Viimane piisk minu karikasse oli intsident keskturu juures toimunud meesterahva pussitamise tõttu surmaga lõppenud juhtum, mis leidis aset väga probleemses kohas ka päevasel ajal. Minu korteri Tartu maantee poolsest aknast avaneb vaade antud pinkidele, kus käib iga päev omaette elu. Ma ei saa öelda, et politsei ei käiks sealset seltskonda laiali ajamas mitu korda päevas, kuid siiski, kas ei leidu mingit moodust, et see igapäevane koosoleng seal ära lõpetada?

Seotud lood:

Olen veendunud, et politseil ja kiirabil on kindlasti palju olulisemaid väljakutseid, millele reageerida, mitte iga päev joodikuid ja narkomaane laiali ajada. Eriti probleemseks kohaks muutus eespool mainitud pink siis, kui maja, milles ma elan, tagune maja maha lammutati. Antud majas elasid eluheidikud, kes nüüd suure osa oma päevast antud maja asemel pingi peal veedavad.

Loe veel

Tutvustan ka hetke olukorda linnakodaniku silme läbi - bussi pealt maha tulles (suunal Suur-Sõjamäe/Ülemiste - Kesklinn) vaatab vastu väga inetu vaatepilt: bussipeatusesse on koondunud suured joodikute seltskonnad, kes on hõivanud terve bussipaviljoni. Nad joovad, söövad, laaberdavad seal ja häirivad linnakodanikke, lisaks magavad bussipaviljonides suure osa ajast kodutud. Miks peavad inimesed, kes tegelikult sooviks istuda bussi oodates või vihmavarju otsides, seisma sealt eemal, sest bussipaviljon on hõivatud magavate, tugeva ebameeldiva lõhnaga kodututega või märatsevate joodikutega?

Mina, kui iga päev keskturu kandis liiklev inimene, näen iga jumala päev, kuidas joodikud oksendavad keset kõnniteed, tülitsevad joomingute käigus, loobivad pudeleid katki ja häirivad kaaskodanikke. Ei ole üldse harv juhus, kui keskturu trammipeatuses joodikud kaklevad. Usun, et keegi ei soovi sattuda sealsete joodikute rüselemise vahele.

Palun vaadake antud olukorda ka linnakodanike seisukohalt ja võtke midagi ette. Olen mures nii enda, oma perekonna kui ka kaaskodanike heaolu pärast ja ei tunne ennast turvaliselt.

Munitsipaalpolitsei ameti juhataja asetäitja Jaan Mets ütles, et Tallinna linna eesmärgid, prioriteedid ja konkreetsed tegevused turvalise elukeskkonna tagamiseks on kokku lepitud dokumendis „Tallinna positiivne programm 2014-2018”. Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet kui kohaliku omavalitsuse korrakaitseüksus teeb koostööd riigi politsei, teiste ametiasutuste, organisatsioonide ja kodanikeühendustega turvalise elukeskkonna tagamiseks Tallinna linnas.

"Eluheidikute olemasolu on peegelpilt ühiskonnast. Nad on osa meist ja pelgalt nende laiali või ära ajamisest keskturu ühistranspordi ootepaviljonist või muudest nende kogunemiskohtadest ei lahenda tegelikult probleemi, sest põhjused, miks osad inimesed on olukorras, kus neil puudub elamiskoht ja sissetulek toimetulekuks, on sügavamal. Seetõttu turvalisuse tagamiseks ei piisa ainult päästjatest ja politseinikest. Kogukonnal ja ka igaühel meist on turvalisuse tagamisel oluline roll. Vajalik on kõigi panus. Selleks on vaja julgust ja teha koostööd ühiste eesmärkide nimel," ütles Mets.

Tallinna linna kodulehel www.tallinn.ee on rubriigis „Turvaline kodukant” veebikaardil põhinev teavituskeskkond www.safecommunity.ee , mis toimib nagu e-naabrivalve. See võimaldab inimestel teha koostööd turvariskide tuvastamiseks ning koostöö kaudu muuta elukeskkonda turvalisemaks. Ühiselt kogutud teave turvaohtude kohta on veebikeskkonna kaudu kõigile kättesaadav ning aitab kaasa turvariskide avastamisele ja kaardistamisele. See loob eeldused riskivabama elukeskkonna tekkeks. Saadav teave on politseile ja munitsipaalpolitseile suureks abiks reageerimiseks ja tegevuste kavandamiseks.

"Keskturu ühistranspordi ootepaviljoni piirkonnas häiriva käitumise kohta on munitsipaalpolitsei ametile esitatud 2 kaebust 2016. aastal," sõnas Mets Delfile.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare