Saada meile lugu, pilt või video siit!

Rahva hääl on rahvaajakirjandus – seda kõige paremas ja sügavamas tähenduses! Siia saavad kirjutada ja oma pilte/videosid saata kõik, kel teistega midagi jagada.

Õppejõud: palju vastamata küsimusi õpetajatele - mis teie koolides toimub?

 (128)

Õppejõud: palju vastamata küsimusi õpetajatele - mis teie koolides toimub?
Foto: Andres Putting

Mõned päevad tagasi avaldasin Delfi Rahva hääles arvamuse ülikooli astujate nõrgast ettevalmistusest. Uuringud on selgitanud, et vähemalt pooled sisseastujatest on funktsionaalselt kirjaoskamatud ja vaid umbes viiendik saab täppisteaduste testides 20 või enam punkti 100st. Vaatamata Delfi keskkonna erakordsele vabadusele oma arvamust avaldada, ei tulnud ükski õpetaja "aiateiba varjust" välja ega püüdnudki üldsusele tekkinud olukorra põhjuseid selgitada.

On aeg seda otse küsida. Õpetajad, mis koolis toimub? Kui te ei soostu ka nüüd vastama, siis äkki ei saa laiem avalikkus enam aru, miks peaks teie palka tõstetama selle asemel, et seda koguni langetada viletsate töötulemuste tõttu.

Tõepoolest, jutt pole ainuüksi keeleoskusest ega matemaatikast. Olukorra tõsidust saab testida väga lihtsal moel. Selleks peaks iga aineõpetaja septembri algul (aga miks ka mitte mingil suvalisel ajal õppeprotsessis) leidma oma aines eelmise õppeaasta materjalist 10 kõige olulisemat teadmist ja ette teatamata küsima neid kirjalikus testis oma õpilastelt. Aastaid tagasi õnnestus veenda üht kooli nii toimima. Saadud tulemused tunnistasid šokis õpetajad üksmeelselt salastatuks aegade lõpuni. Küsimusele, kas nad nüüd oma töös ka midagi olulist muudavad, vastasid nad aga eitavalt. Põhjuseid võib otsima jäädagi.

Õpetajate vastused võiks lisakasuna ehk ka selgitada, miks lapsevanemad oma võsukesi üksmeelselt vaid valitud koolidesse soovivad panna või miks mõnede õpetajate kasvandikud erakordselt edukaks osutuvad. Ehk neis koolides või erandlike õpetajate juhatuse all toimub midagi kuidagi teisti kui üldiselt kombeks? Huvitav, mis see on?

Lisaks toimub järjekindel allakäik ka noorte tervises. 2010. aastal tunnistasid arstlikud komisjonid kõigist ajateenistusse kutsututest kõlblikuks või kõlblikuks piirangutega kõigest 40 protsenti noormehi. Leidub ka teisi arvnäitajaid, kuid üldjoontes on järeldused samad.

Kõik eelpool toodud numbrid on olnud avalikud. Miks keegi ei küsi vajalikke küsimusi? Ja ehk veelgi tähtsam – miks keegi mitte vähimatki ette ei võta?

Autor on Tallinna Ülikooli Matemaatika ja Loodusteaduste Instituudi õppejõud

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare