Saada meile lugu, pilt või video siit!

Rahva hääl on rahvaajakirjandus – seda kõige paremas ja sügavamas tähenduses! Siia saavad kirjutada ja oma pilte/videosid saata kõik, kel teistega midagi jagada.

Naine: mis siis, kui hoopis mina kaon kuuks ajaks jalgpallimaale, aga mehe jätab see külmaks?

 (17)
SS110507_6929
JalgpallFoto: Sergei Stepanov, NPA

Kui palju räägitakse, et naised, tasa, järgneva kuu aja jooksul üritage olla nähtamatud, sest meestel on püha retk jalgpallimaale? Aga mis saab siis, kui sinu mees ei tunne vähimatki huvi jalgpalli vastu ja hoopis sina kui õrnema soo esindaja oled järgmise kuu jooksul muust maailmast eraldatud, karjud pea igal õhtul nii õnnest kui ka kurbusest ja unustad, et on olemas ka muu elu, sest sa armastad jalgpalli?

Aga sa ju ei tohi, sest sa oled naine!

Te mõtlete, kas see on tõsi. On. Jutustan teile enda perel rajaneva tõsielunäite. Ärge saage valesti aru. Minu mees ei ole mingi nohik, ta on kuldsete käte ja ilusa kehaga spordihuviline, aga talle ei meeldi sporti vaadata, vaid seda ise teha – ta võib jalgpalli mängida, joosta, jalgrattaga sõita või jõusaalis käia, aga ta leiab, et jalgpalli ja ka teiste spordialade telekast vaatamine on puhas ajaraiskamine. Pea iga naine unistaks sellisest mehest – sel ajal kui teised mehed jalgpallimaailmas seiklevad, saaks tema uhkelt oma mehe käevangus teatris ja kohvikus käia… aga mitte mina.

Mina armastan jalgpalli. Mul on kaks venda, kes on tulihingelised jalgpallifännid ja nii ka mina. Jalgpalliõhtud on meie kõigi jaoks väga erilised, parajas koguses cocat, krõpsu, mõned snäkid ja kuhjaga emotsioone. Küll karjume, küll kallistame. Ja uskuge või mitte, ma päriselt tean jalgpalli reegleid ning ma ei piina oma vendi lollide küsimustega, nagu mis on suluseis või nurgalöök. Pea iga mees unistaks sellisest naisest… aga mitte minu mees.

Seotud lood:

Kuigi meedia kajastab sageli lugusid vaid sellest, kuidas naised on surmani tüdinenud oma mehe jalgpallilembusest, siis usun siiski, et meie pere sarnaseid mudeleid leidub veel. Mulle tundub, et kõige selle juures on esmatähtis huumor. Naerame mehega tihti selle üle, kui kummalised meie ikka oleme ja tunneme isegi pisut uhkust selle üle, et oleme pisut teistmoodi.

Samas on see kuu aega mehele ka omamoodi puhkus. Nimelt, siis teab, et saab õhtutel rahulikult jooksmas käia, sõpradele külla minna või tegeleda millega iganes, ilma et naine muretseks või küsiks, mis kell ta koju tuleb, sest ta teab, et ma ei märkagi tema äraolekut. Tegelikult märkan ikka küll, aga jalgpalli märkan sel momendil rohkem. Kõik on õnnelikud.

Samas teen ka ise kompromisse. Ega muu elu ei saa siiski seisma jääda. Kui parasjagu mõni minu jaoks mitte nii põnev mäng tulemas, olen valmis selle ohverdama, et oma kalli kaasaga koos olla. Ja naised, kodu peab ikka korras olema ja söök tehtud! Kui palgatööst saab ehk isegi kuuks ajaks puhkust, siis kodutöödest mitte. Ja kui arvate, et MM-i ajal võib neid asju mees ka ise teha, siis eksite, sest siis ei pruugi juba EM-i ajaks teil enam meest olla.

Seega, naised, näidake julgelt oma armastust jalgpalli vastu ja ärge unustage näidata armastust oma mehe vastu!

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare