Lugeja pahandab, Maanteeamet selgitab: miks on uued teed nii kitsad ja järsk kraav kohe kõrval?

 (248)
Jagage oma kogemusi uute teedega: rahvahaal@delfi.ee

LIIKLUSÕNNETUS
Liiklusõnnetus, foto on illustratiivneFoto: Arno Mikkor

"Olen märganud, et paljud uued teed tehakse jube kitsad, kust rekkad mahuvad väga napilt mööda. Nagu sellest veel vähe oleks, miks on vaja kohe selle tee kõrvale teha järsu servaga kraav," küsib pahane liikleja.

"Probleem muutub veel suuremaks talvel, eriti, kui lükatakse teed kehvasti lahti, ei ole näha, kust kraavi serv täpselt algab ja kui natuke eksid oledki kohe kraavis. Lubage palun küsida, mil moel on kitsad teed, mille servas on kohe kraav liiklusohutud? Kuhu on kadunud maanteede äärest vana hea lai kruusaga teepeenar, kuhu oli näiteks hea hädapeatuda? Nüüd uutel teedel tuleb auto hädapeatada tee peale ja tekib uus liiklusoht, keegi võib tagant sisse sõita, seisvale autole," ei mõista murekirja saatja.

Maanteeameti planeeringute osakonna juhataja Andres Urmi sõnul on vete ärajuhtimisel oluline roll tee püsivuse tagamisel. "Eesmärk on ära juhtida teele kogunev vesi ning veel olulisemana, tagada tee muldkeha optimaalne niiskusrežiim. Siin on oma osa projekteeritud vete ärajuhtimissüsteemil. Enimlevinud lahenduseks nii meil kui ka lähiriikides on avatud vee ärajuhtimissüsteem ehk liigne vesi kogutakse ja juhitakse ära kraaviga. See lahendus on tavaolukorras nii oma rajamise kui ka hilisema hoolduse seisukohast optimaalseim lahendus," selgitab Urm ja lisab, et avatud lahendusele kasutatakse ka nn suletuid süsteeme, kus vett kogutakse ning juhitakse dreenide ja torustikega. Valdavalt kasutatakse selliseid lahendusi tiheasustusaladel.

Loe veel

Seotud lood:

Optimaalse vete ärajuhtimissüsteemi projekteerimine on insenerile suureks väljakutseks. Tihti on piiravaks teguriks ebapiisav teemaa. Täiendava teemaa omandamine on aeganõudev protsess ning paraku ei jõuta kõigi maaomanikega alati kokkuleppele. Seega mahutatakse lahendused teemaale ning tulemuseks võibki olla sügav kraav ning kraavi sügavust visuaalselt rõhutav järsk nõlv. Kui arvutis tundub lahendus veel enam-vähem sobiv, siis ehitades võib reaalne tulemus soovitust oluliselt erineda.

"Täna puudub Eestis statistika, millist rolli mängib järsk nõlv liiklusõnnetuse raskusastme kujunemisel. Siinkohal tasub märkida, et õnnetuse raskusastet mõjutavad mitmed tegurid, sh juhi tegutsemine õnnetuse toimumise hetkel ning sellele järgnevalt. Vaatamata sellele, et statistika puudub, tuleb tee muldkeha lauget nõlva lugeda liiklusohutuse seisukohast oluliseks ning kui seda tagada pole võimalik, tuleb turvalisuse tagamiseks võtta tarvitusele muud meetmed," selitab Urm.

"Kruusast teepeenraid rajatakse endiselt. Erandina võib tuua olemasolevate kitsaste kruusateede pindamised. Sellistel teedel on üldjuhul madal liiklussagedus ning nende laiendamine ei ole majanduslikult põhjendatud. Kitsas kruusatee pinnatakse üldjuhul kogu tee laiuses ning kruusast teepeenart sellisel juhul ei rajata," sõnas Maanteeameti planeeringute osakonna juhataja Andres Urm Delfile.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

RAHVA HÄÄLE TOP

Viimased uudised