Saada meile lugu, pilt või video siit!

Rahva hääl on rahvaajakirjandus – seda kõige paremas ja sügavamas tähenduses! Siia saavad kirjutada ja oma pilte/videosid saata kõik, kel teistega midagi jagada.

Lugeja: korvitäie seente asemel oleksin võinud kuuli kerre saada!

 (79)

Lugeja: korvitäie seente asemel oleksin võinud kuuli kerre saada!
Foto on illustratiivneFoto: Tiit Blaat

Uskumatuid asju juhtub ikka. Esiteks see, et mina, kes peale kuuseriisika rohkem seeni ei tunnista, hakkan seenelkäimisest kirjutama. Teiseks see, et seened korvis asemel oleksin võinud metsast väljuda kuul keres.

Kükitasin metsa all, sõin põldmarju ja olin imestunud, et üldse ei ole kuuseriisikaid – eelmisel aastal lausa mustas nendest. Ainult paar tükki leidsin, aga need olid sellised suured, tohlakad ja justkui juba vanad, ussitanud pealekauba.

Kuulsin kuskil kaugemal püssipauku. Jahimehed kõmmutavad juba nii vara? Kell oli pool seitse õhtul. Millal ja kus nad üldse jahti pidada võivad?

Uus pauk kõlas justkui lähemal ja sellele järgnes vihin õhus, sahin lehtedes ja siis plots! Mitte väga kaugel, peaaegu pea kohal. Sõjaväes pole küll käinud, aga järgmise piraka korral olin valmis samblasse viskuma. Uut pauku ei tulnud. Kas see oli tõesti kuul? Juhuslik haavel? Suure tõenäosusega nii see oli. Seened korvis asemel kuul keres!

Aga tõesti, ega ma ei tea, kus täpselt ja mis kellaajal on ohtlik või lausa keelatud metsas ringi konnata, sest peetakse jahti. Kuulirahe alla vabatahtlikult ikka ei läheks. Samas olen selles metsatukas lapsest saati käinud ja ka jahipüssipauke kuulnud, aga sahinat-vihinat puude latvades mitte – see on siiani olnud rohkem sõja- ja madinafilmide teema.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare