Kes vastutab meie pargikultuuri eest?

Nädalavahetusel käis pargist läbi väga palju inimesi, kes tulid sinna kaema nii uut teerada, mis on rajatud puu otsa, kui ka äsja avatud jaapani stiilis pargi osa. Inimeste näoilmest võis välja lugeda, et nähtud vaev on ennast õigustanud ja alustatud teed tuleks kindlasti jätkata.

Suurt küsimust tekitab aga see, miks nii soojalt vastuvõetud arhitektuurirajatis nelja nädala pärast uuesti maha võetakse? Kas põhjuseks on raha puudumine või on sinna ilmtingimata turvameest kõrvale tarvis? Või on kellegi arvates see siiski ebasobiv rajatis ja sellepärast ajutine, mis sest, et inimestele meeldib ja see sobib antud pargi kompleksi väga hästi. Selle rajatise ärakaotamise plaanid tasuks kindlasti uuesti läbi mõelda ja ehk on olemas võimalus, kuidas Kadrioru park saaks endale ühe vahva rajatise igaveseks juurde.

Eestis kahjuks veel puudub korralik pargikultuur, mida toetaksid läbimõeldud pargikompleksid, kuid õnneks sinna suunas vaikselt liigutakse, kuigi see teekond tundub linnapilti vaadates üpris vaevaline. Sellele aitaks kindlasti kaasa asjaolu, kui meie linnapargid oleksid korras ja hooldatud. Kindlasti riivab iga pealinlase pilku see, kui Šnelli pargis peavad veelinnud ujuma sogases, reostatud ja lehkavas vees või et pooled parkidesse rajatud kõnniteed ei kannata vihma, mis muudavad need mõne hetkega läbimatuks sooks tervisesportlaste jaoks.

Siinkohal kutsuks üles linnaisasid rohkem rõhku panema meie parkidele, mis poleks pelgalt vaid muruplatsid, vaid korralikult hoolitsetud ja läbimõeldud rohealad. Kui pargi idee on läbimõeldud ja ta on visuaalselt korras ja puhas, tõmbab see sinna kohe rohkem inimesi, mille heaks näiteks on Kadrioru park (mis endiselt vajaks arendamist ja mida õnneks ka tehakse) või Mustamäe männipark.