Kas ülekäigurada ületades peabki olema tunne, nagu vahiks relvatorust sisse?

Sellel ülekäigurajal on lubatud sõidukiirus 50km/h.

Üllatavalt osutusid kõige närvilistemaks juhtideks rekkajuhid, kes ei vaevunud kiirust vähendama ka siis, kui inimene oli juba keset ülekäigurada

Vaata, rekkajuht lihtsalt ei saa 30 tonni kaaluvat masinat mõne meetriga pidama.
Ja kui mina saan, kas saab ka kolleeg minu selja taga?
Selline koht peaks kindlasti olema varustatud jalakäijate silla või tunneliga

Sellistes kohtades kus kiirus on lubatud yle 50ne ja kus on vootrada kurvi vahetus laheduses (lasnamae kanal, parnu mntl peale kino kosmist ja ennem vabaduse valjakut on kerge kurv) peab liiklus olema fooridega reguleerotud vou veel parem autod tunnelisse viima.
ise autojuhina kirun selliseid reguleerimata ylekaigu radasi.
Aga rohkemat pole teha kui hoolsam olla ja loota, et eksi. Kui keegi eksib siis kahjuks karmi hinnaga

Need liikluseeskirjad võite teate kuhu pista? Neist on kasu ainult trahvi määramisel ja avarii süüdlase tuvastamisel- muul ajal toimib liiklusviisakus ja teineteisega arvestamine- see käib ka jalakäia kohta. Rekkajuht annab rusikareeglina jalakäiale teed väga pingelise liikluse korral- ehk kui ta näeb et too jalakäia ei saagi muidu kunagi üle tee- samas eeldab harvema liikluse korral rekkamees et jalakäia on viisakas ja ei sunni 30 tonni rasket rauda peatuma, kui rekka taga liiklust ei ole (või on väikeautod, millel on kerge peatuda). See onngi teineteisega arvestamine- vastastikune viisakus ja sellel ei ole liiluseeskirjadega tihti midagi ühist- loogikaga aga küll.

sellest jutust jääb mulje, et katse eesmärk oli autosid peatuma sundida, mitte teed ületada. ilmselt autojuhid said sellest aru ja sealt ka vastavad reaktsioonid...
LS ütleb praegu nii:
(4) Reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada.

Meie riigis (as eesti vabariik) pannakse varsti ülekäiguradade juurde sildid kirjaga: "Ülekäiguraja ületamine omal vastutusel"

kolleeg seljataga võiks ju rekkajuhina teada, mis on pikivahe ja et linnas sõites tuleks rekkatel siis eriti reageerimisvalmis olla, kui neid tõesti nii raske on pidama saada. sebra ees hoo mahavõtmise kohustus peaks ka nagu kõigile sõidukitele kehtima. ja üleüldse, rekkakabiinist peaks tee peal ees ootav ju kolm korda paremini näha olema kui sõiduautost, nii et aega oma kohuseid täita küll ja küll.

Kas sulle autokoolis midagi ei õpetatud?
Liiga aeglaselt sõit põhjustab mida? - möödasõite!
Ja möödasõidud on?: A - ohutud? B - Ohtlikud?

Oh sa rumal lapsuke..
Nii kui jätad vähekenegi pikema pikivahe trügib keegi sulle niikuinii kohe ette.
Ja ega ülekäigurajad pole 200 meetrit ette kuulutatud, et saaks varakult hoogu maha võtta.

Eestis on olukord ülekäiguradadel väga hea. Seda tunnistavad ka Eestit külastavad välismaalased. Endal ei ole Eestis ülekäigurada ületades intsidente ette juhtunud. Soomes samalaadset liikluskultuuri oodates oleks auto alla jäänud. Samuti ei ole Eestis ühtegi ülekäiku 70 km/h alas.

ma olen viimasel ajal täheldanud jalgratturite olematut liikluskultuuri- sõidetakse keset teed jne jne.

Noh...ütleme nii, et alumistest Mere väravatest üle Pirta pääsemisega pole mitte kunagi mingit probleemi olnud. Käin seal üle päeva meres koera uputamas.
Ootan sihilikult tee ääres suurema kolonni möödumist. Natuke piinlik on hirmsa hooga tormavat armaadat pidurdama hakata. Kiiret pole mul ju kuskile.
Kui teinekord satubki mingi foori alt pääsenud rongi pikkune järts, siis esimesed vöötrajale lähenevad juhid on väga mõistlikud, viipavad juba kaugelt käega, et mine rahulikult / vii oma rajakas kähku üle tee. Minu kogemuste põhjal on see ka AINUS ohutu/viisakas ükekäigurada Tallinnas.
Asjalood on hoopis teisiti kesklinnas. Kesklinna kohta võiks omaette novelli kirjutada.
Mitte ainult Tallinna kesklinna kohta, kampa võiks võtta nii Võru, Tartu, Pärnu jms natukenegi linna moodi linnad.
Rekkajuhtidele ja nende hõimukaaslastele: ei saa jah 30-40 tonnist mürsku 20 meetriga pidama. Aga samas ei ole vaja Narvakal Lauluka kurvis 90 km/h mäest alla mühiseda?!
Ainult ebakorrektse päritoluga Eestimaalane suudab Pariisi ja Rotterdami kesklinna piirajas ulguva rekkaga sisse kihutada.
Neid ebakorrektseid maalasi leidub kahjuks palju. Mitte ainult Pariisis ja Rotterdamis....
Piinlik on tegelikult meie liikluskultuuri pärast. Mitte muu maailma ja turistide, vaid iseenda ees.

Kui antud teelõigul on piirkiiruseks 70km/h siis rekkajuht sõidabki nii kiiresti. Ja seda sõidukit on tõesti vääga raske pidama saada.

Voib-olla kanalis ongi 50ne alas see vootrada aga see on vahetult peale 70ne ala.
Monikord on vootrajad halvasti margistatud voi paistab paike silma (triipe ka enam ei tehta) siis polegi suurt rohkemat teha kui anda signaali ja soimata kui jalakaija soovib rataste ette astuda.
Mis vahet on sellel, et yldreeglina on jalakaijal oigus aga milleks seda tunnistada kinnise kirstu ees

Miks jalakaija tunnelisse? Autoga on tunnelis tunduvalt mugavam kui ilma?