FOTOD: Noored kotkad ja kodutütred Leedu noorte militaarlaagris
(2)Kes on Noored Kütid?
Algatuseks lühiülevaade eestlasi külla kutsunud Leedu Noorte Küttide organisatsioonist. Noored Kütid kuuluvad täiskasvanutest koosneva Leedu Küttide Liidu (leedukeelne lühend LŠS) alluvusse, olles teatud määral vasteks meie Kaitseliidu Noorte Kotkaste ja Kodutütarde organisatsioonidele, kuid on suunitletud märksa militaarsemale tegevusele. Organisatsiooni 10 ringkonna koosseisus on kokku ligikaudu 120 kompaniid ja üksikrühma kokku 4500-5000 liikmega. Liikmeks võivad olla nii poisid, kui tüdrukud vanuses 12-18. Tegevused jagunevad kolme põhisuunda: sõjandus, sport ja ühiskondlik-kulutuuriline töö.
Rahalised vahendid saadakse kaitseministeeriumi eelarvest ja militaarvarustust laenutatakse Leedu Relvajõududelt või ostetakse osaliselt ise.
Laager parimatele
Laagri eesmärk oli anda noortele tõsine ettekujutus sõjandusest ja pakkuda huvitavat väljaõpet ning tegevust. Leedu noortele oli üritus aasta tippsündmuseks, kui kõige reaalsemate militaarsemate võimalustega ja keskselt organiseeritud laager. Kuuldavasti oli laagrisse pääsemine paljude noorte küttide unistuseks. Noortele väljastati kohapeal lahingvarustus ja ehtsad automaatrelvad AK-4, kusjuures tavapärastes piirkondlike allüksuste laagrites relvi maastikule välja ei anta. Osad noored, kel polnud oma vormiriietust, said selle kohapealt väeosast laenuks.
Kaitseliidu noorteorganisatsioonides riigikaitselisele ettevalmistusele märkimisväärset rõhku ei panda. Arvestades, et keegi eestlastest varem antud tüüpi laagris osalenud ei olnud ja eelinformatsiooni laekus minimaalselt, oli laagriks valmistumine pisut keeruline ettevõtmine.
Noortest osalistest tulid 5 Tallinnast ja 2 Lääne-Virumaalt. Ühel oli eluaastaid 15, kuna ülejäänud jäid vahemikku 16-17. Keegi neist polnud veel Kaitseliidu ega Naiskodukaitse liige.
Et Žalgirise laagri näol on tegemist militaarõppelaagriga ja soov oli end heast küljest näidata, sai panustatud noorkotkaste ja kodutütarde riigikaitselisele ettevalmistamisele. Kogu esindusallüksus osales eelnevalt ühtlasi Noorte Kotkaste Tallinna maleva ja Kirde Kaitseringkonna koostöös toimunud 6-päevases riigikaitselaagris Tapal, kus omandatud oskused ja teadmised kulusidki Leedus hästi ära.
Leedulastest formeeriti laagris 4 õpperühma. Selgus, et eestlastest ja brittidest formeeritakse 5. rühm, mis hakkas koosnema 1 -st eestlaste ja 2 -st briti jaost. Rühmavanem oli 18 a vanune briti noormees. Ülejäänud briti noored, sealhulgas ka 2 tüdrukut, olid vanuses alates 15. eluaastast. Taoline ühendamine oli väga tore üllatus nii meie, kui vast ka briti noortele. Töö- ja õppekeeleks sobis hästi inglise keel ja eri rahvustest, kuid samade huvidega noored said kiiresti headeks kamraadideks.
Suurbritannias antakse, sarnaselt Leeduga, vabatahtlikele noortele samuti riigikaitselist ettevalmistust ja sellega on seotud 2 noorteorganisatsiooni – Army Cadet Force ja Combined Cadet Force. Neist esimese 15 -liikmelise esindusega oli eestlastel võimalik laagris koos tegutseda. Organisatsioonidest leiab hõlpsalt infot internetiotsinguga.
Väljaõpe ja tegevus pakkus pinget
Elamine oli sisse seatud sõjaväelinnakus suures kasarmuhoones. Laagripäevad algasid äratusega kell 6, misjärel toimus pooletunnine hommikvõimlemine. See sisaldas muuhulgas jõuharjutusi.
Tööpäev algas kohaliku õpperügemendi rivistusega, lipu heiskamisega ja möödamarsiga. Järgnesid õppetunnid kuni õhtusöögini. Kell 21.00 oli õhtune rivistus koos lipulangetamise tseremooniaga. Maastikul kordagi ei ööbitud. Öörahu algas kell 22.00 või 23.00. Kahel viimasel õhtul korraldati laagrilistele kasarmus aga hoogne peoõhtu, kus sai tantsida poole ööni. Eelviimane laagripäev oli sportmängude päralt.
Laagri käigus õpiti meilgi kasutusel olevat automaati AK-4, mille ohutut kasutamisoskust hoolsalt kontrolliti. Samuti õpiti näiteks maskeerimist, varjatud liikumist, patrull-laagri püstitamist, kaevikute kaevamist, esmaabi, pisut kaitselahingut ja rünnakut. Lahingutegevust sai proovida paukpadrunitega. Reedel toimus laskmine automaatrelvast, milles mitmed eestlased näitasid tihedusega head taset. Õpiti veel automaati AK-74, mis oli eestlastele tuttav seoses sarnasusega meil kasutusel oleva automaadiga Galil.
Instruktoritena tegutsesid Leedu ohvitserikooli kadetid. Leedulased suhtusid eestlastesse väga sõbralikult ja kohati isegi kiitvalt.
Võib öelda, et noortelt laagrilistelt eeldati väljaõppes head füüsilist vormi ja hinnaalandust tehti võrreldes täiskasvanute väljaõppega vähe.
Lisaks kohapeal pakutule kasutas Eesti esindus laagri lõpupäevadel vabal ajal või sportmängude ajal võimalust harjutada varem Eestis põgusalt õpitud käsivõitlust ja köiega laskumist. Rukla õpperügemendi linnakus asus kunagi Nõukogude Armee õhudessantväelaste õppekeskus, millest oli treeningalale alles jäänud umbes 3 korruse kõrgune langevarjuhüpete harjutusplatvorm. See võimaldas teha noorte jaoks põnevaid köiega laskumise harjutusi, kuhu sai kaasatud ka lahingvarustus ning lõpuks isegi relvad.
Laagrilistele tehti leedulaste soovil noorkotkaste poolt ühtlasi kiirelt ettevalmistatud mõneminutiline, kuid väga menukaks kujunenud demonstratsioonesinemine kujutletavast kopterist maapinnale laskumise, väikeüksuse liikumise ja käsivõitlusvõtete esitusega.
Koostöö Leedus ja Afganistanis
Žalgirise militaarlaager oli noorkotkaste ja kodutütarde jaoks midagi uut ja huvitavat, mida kodumaal praktiliselt kogeda ei saa. Kõigest hoolimata selgus, et kuigi meie Kaitseliidu noorteorganisatsioonid on üldjoontes riigikaitseõppega minimaalselt seotud, suutsime tänu eelnevale spetsiaalsele ettevalmistusele pakkuda teiste maade noortele riigikaitse- ja sõjandusfännidele juba midagi ka omalt poolt. Samuti saime pisikese ettekujutuse Leedu riigikaitsest ja vastavast noortetööst. Laagrit tuleks külastada ka tulevikus.
Huvipakkuv polnud kohapeal mitte siiski vaid väljaõpe, aga ka võimalus suhelda sarnaste huvidega Suurbritannia ja Leedu noortega ning luua sidemeid. Iseloomuliku võrdluse tekitas veel asjaolu, et sarnaselt Leedus toimunud noortelaagri ühisrühmaga tegutsevad ka Afganistanis Eesti ja Suurbritannia sõjaväelased üheskoos.
Parim koostöövaim areneb maast madalast!

