Saada meile lugu, pilt või video siit!

Rahva hääl on rahvaajakirjandus – seda kõige paremas ja sügavamas tähenduses! Siia saavad kirjutada ja oma pilte/videosid saata kõik, kel teistega midagi jagada.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
12.12.2017 12:39
On ikka tore, kui kirjutad õigesti ja kirjatehnika ongi väga raske.OI-OI-OI! Kui palju KURVITSA papi meile kahtesid ladus, kui pedagoogidehakatised mõne vale kriipsu juhtusid tegema,aga.....selgeks sai!!!!! Aga me olime ju ka vaid 15-aastased lapsed...Noh,üle 17-ne polnud keegi....
12.12.2017 12:43
Vabandust! õpetaja nimi oli ikka KURVE, teine nimi tuli ette hilisemas elus,andeksi, vana pea ei pea enam nimsid meeles. Aga oli ilmatu tore papikene ja mulle pani joonistamistunnis viie tema enda poolt mulle eelmises tunnis ette joonistatud porgandi eest.
12.12.2017 12:57
Arvutis on tuhandeid fonte. Mõned on natuke lühema, teised pikema sabaga. Muist on paunakestega, ülejäänud sirgete joontega. On lihtsamaid ja ohtrate kaunistustega. Aga niikaua, kuni tähed on äratuntavad, on kõik need variatsioonid õiged. Kuidas saab siis öelda, et käekirja puhul on ainult üks stiil õige ja teised valed?
12.12.2017 13:13
Kirjatehnika on seotud iga inimese aju omapäraga . Kirjatehnika on nagu näpu jälg , igal inimesel erinev. Teadlastel tuleks välja selgitada kas lastele tuleks öpetada üht moodi kirjajoont vedama vöi lapse aju valib ise talle sobiva joone.
12.12.2017 13:15
Ometi peaks õpetaja käekiri olema laitmatu. Rahumäe põhkoolis oli mõned aastad tagasi õpetaja, kes kirjutas kohutavaid varesejalgu, tegi kirjavigu ja parandas laste töödes õigeid kohti valeks ,jättes samas märkamata tegelikke vigu lapse töös. Praegu õpetab ta lapsi vist Kalamaja koolis.
12.12.2017 13:24
Kõik ei pea täpselt ühtemoodi kirjutama ja kõik ei pea paremakäelised olema ... tähtis on, et kiri oleks loetav, sujuv ja ilus vaadata.
12.12.2017 13:28
Vist on nii ,nagu muusasikalise kuulmisega, et sinu teatud ajuosa ei taju, ega kontrolli liigutust (ka õige helikõrguse järelelaulmist)
12.12.2017 13:34
Vist on nii ,nagu muusasikalise kuulmisega, et sinu teatud ajuosa ei taju, ega kontroli käe liigutust (nagu ka õige helikõrguse järelelaulmist) ja ka parima tahtmise juures ei suuda sa kirjutada tähti nii nagu vaja. Samas, kui ebamusikaalne inimene ei saa olla muusikaõpetaja, ei tohiks ka düsgraafik olla keeleõpetaja või joonistamises võimetu kunstiõpetaja.
On ju loogiline?
Hea küll, et laps ei omanda oma aju iseärasuse tõttu valitsema oma käe liigitusi, siis õpetamist üritama siiski peaks. Aga hinnet 2 talle selle eest panna ei saa. Pidagem meeles, et mittemusikaalne ei hakka ka pika harjutamise peale õigesti laulma.
Ka joonistamises ei tohiks hindeid ande järgi panna.
12.12.2017 13:39
Mingeid paunasid pole vaja. Oluline on, mida sa kirjutad. Peaasi, et korrektne ja kõigile üheselt arusaadav on.
12.12.2017 13:59
See juhtub siis, kui inimesel pole millegi üle enam kurta, Eestist on saanud heaoluühiskond :D
12.12.2017 14:07
1980a õpetas keeleõpetaja mulle selgeks mõlemad võimalused. Ühte nimetati siis tinglikult saksa keele kirjatehnikaks(uri ise, mis vahe on kirjapildil). Õpilane võis ise valida, millise kirjatehnika ta valib. Konks oli selles, et valikule tuleb kindlaks jääda!
12.12.2017 14:22
Mul on õpilane, keda ei ole tehnilises mõttes kirjutama õptatud. Ja näen üheselt, et on ainuõige õpetada kirjatehnikat kas eraldi ainena või keeletundides, Aga on vaja. Seda enam,et endiste aegade kalligraafiat me nagunii ei saavuta ega ka püüdle, aga saavutame vähemalt loetava, reastatud ja kompaktselt vormistatud kirja. Teine võimalus on reastamata, paberile laiguti kirjutatud, saamatute tähekujudega, raskesti loetav (kui on loetav) tekstitaoline moodustis
12.12.2017 14:26
Arvan ka, et paunakesed pole mingi probleem, või nende puudumine. Mõlemast saavad eestlased suurepäraselt aru. Kuigi käsitsi kirjutatud kirja saamine on tänapäeval haruldus, tuleb tunnistada, et nende olemasolu ja muude kirjutajale ainuomaste võtete - sõlmekeste ning ülihoogsate tõmmete kasutamine ning nende õnnestumine tuleb kirja saatjale alati kasuks. Kui pole muidugi tegemist vallandamise või veel mõne hullema teatega.
Ilukiri aitab kindlasti inimesele ainuomast käekirja arendada. Arvatavasti läheb kirjutamist ikka edaspidigi veel vaja.
Juhtusin kunagi nägema oma tädile (ise näitas muidugi) saadetud noorepõlvepeika armastuskirju. Vaat see käekiri seal oli selline, et suu vajus lahti.
Tänapäeva elu on teistsugune. Noorematest tulijatest suurt midagi ei tea ja ehk on armastuski teine? Aga katsetada sellise kirjaga ja just käekirjaga ju võiks?!
12.12.2017 15:18
Tore, et lapsi käsitsi kirjutama õpetatakse ja veel parem, kui seda ühtmoodi tehtaks.
Lapsed võiks aga koolis kirjutama õpetada ka nii, nagu nad seda suure osa ajast tegema peavad - arvutis. Klaviatuur ei pruugi veel niipea välja surra, nagu pole hoolimata kõigest välja surnud raadio või ajaleht. Paraku õpib sellel kirjutama igaüks nii nagu juhtub ja kunagi suurest peast püüab end ümber harjutada rohkemate sõrmede kasutamisele. Olete ehk istunud arsti juures ja oodanud, kui ta kahe sõrmega midagi arvutisse toksib? Ja siis imestame, et järjekorrad on pikad.
13.12.2017 13:34
Mina olen neid tähti töövihikutesse ette kirjutanud. Nii, nagu metoodik on soovitanud. Kui mul tekkis küsimus, miks midagi nii või naa on, sain alati väga veenva vastuse, kuna metoodik oli ise ka kogemustega klassiõpetaja ja teinud vastava magistritöö. See kõik on edaspidise loetavuse huvides. Võrreldes Riho Lahi või Villu Tootsi kunagiste näidistega võtaksin ehk mõne konksu küll vähemaks, aga palju ei muudaks. Selle koolikirja areng on ajaloos nii selge ja põhjendatud, et ma mingil juhul ei loobuks sellest. Ka kõik arvutifondid on ju algselt loodud käsikirjade põhjal. Meie käekiri on arenenud nii loogiliselt, kui vähegi võimalik juba renessansist alates ja jõudnud väga ilusana tänapäeva. Pigem oleksin selle üle uhke.
Aga tegelikult on õpetajatel valik, milliseid näidiseid arvestada ja nad ei pea milleski nii kinni olema, et kahtesid laduda. Mingit reformi pole vaja.
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega