Saada meile lugu, pilt või video siit!

Rahva hääl on rahvaajakirjandus – seda kõige paremas ja sügavamas tähenduses! Siia saavad kirjutada ja oma pilte/videosid saata kõik, kel teistega midagi jagada.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
1 2
30.04.2018 10:55
Täiesti nõus!
    30.04.2018 15:27
    et autojuhid pidevalt unustavad ära, et rongil on alati eesõigus? Küll otsitakse sada ja üks põhjust, miks ja kuidas ikka keegi teine süüdi on selmet ise oma kohustusi täita.
    07.05.2018 18:29
    Pakuks pidevalt nõdrameelseid ning ebaõiglasi majandust pidurdavaid makse väljamõtlevale punaviletsusele uue maksu idee, mis samal ajal vähendab liiklusõnnetuste arvu. Raudteeoperaatoritele tuleb kehtestada suletud ülesõidu maks. Taks peaks olenema ülesõidu kasutustihedusest vastaval kellaajal. Kui tund allalastud tõkkepuud maksaks minimaalselt 1K€ , siis kas leitakse kiirelt raha normaalseks automatiseerimiseks või kui selleks ajusid ei ole, võetakse kasvõi kedagi tööle selleks, et ülesõit maksimaalselt lahti oleks.
30.04.2018 10:59
Passisin ka rautee ülesõidukohas kus nähtavus kahele poole rohkem kui km. Punased tuled vilkusid kuid rongi polnud. Peale 5 min passimist sõitsin lihtsalt läbi. Tagasi tulles tuli välja ,et see tulesid juhtiv elektroonika oli tuksis.
30.04.2018 11:01
Kui õnnetus juhtub reguleerimata ülekäigul, on süüdi ER, sest pole paigaldanud foori.
Kui õnnetus juhtub fooriga ülekäigul, on süüdi ER, sest pole paigaldanud tõkkepuud.
Kui on tõkkepuu, siis on süüdi ER, kuna tõkkepuu on liiga pikalt all.

Need nö kutselised atojuhid, kelleks tänapäeval kipuvad olema kolme klassi külakooliga tüübid, kes lihtsalt ei suuda teha muud tööd, kui sellist, millega saaks ka dresseeritud ahv hakkama, võiks pigem peeglisse vaadata.
    Näita vanemaid (5) Laadin kommentaare...
    30.04.2018 12:55
    Kas kõrgeltaustatud professorid ja teised pika õppeprotsessi läbinud tegelased, noh näteks lugupeetud eelpool kommenteerija, tõepoolest tehnilise rikkega raudtee foori ja tõkkepuu korral ootavad, kuni teadmata tulevikus saabub mingi tehnik või pöörab peale pooletunnist ootamist näiteks, otsa ringi ja sõidab tagasi? Või on hoopis olemas mingi neljas lahendus, mille väljamõtlemiseks on vaja vähemalt magistri kraadi? Muidugi härrad haritlased ei tule oma piiritute teadmiste juures mõttele, et nimetet ahvid liiguvad mõnigi kord nii pika sõidukiga, et antud kohas ümberpööramise potsessi väljamõtlemine alla lõpetamata kõrghariduseta ei õnnestu.
    30.04.2018 13:03
    See juhtum oli Lagedi ja Aruküla vahelisel lõigul. Siis oli semafor kolme tulega. Ülemine oli roheline, alumised vilkuvad punased. Eest, kurja, lubav tuli võis ka valge olla. Aga sellest on ikka aastaid ka möödas juba.
    30.04.2018 15:06
    pole mitte lubav tuli vaid tähendab seda, et signalisatsioon on töökorras. Valge tuli ei tähenda, et autojuht ei peaks veenduma, et rongi ei tule. Lagedi-Aruküla lõigul on tegemist kaheteelise raudteega, rongi mööda väärrada (vale suund) liikudes ei lülitugi foorid sisse. Kuid, kui rongid liiguvad seal mööda vale suunda, siis on nende kiirus ka nii maha tõmmatud, et ohtu ei oleks.
30.04.2018 11:02
Meenub Tallinnas, Telliskivi tn raudtee ülesõit. Tõkkepuu lasti rahus 10-ks minutiks ette ja siis 10ndal minutil sõitis üks vana vedur sealt aegluubis üle ja teine mees kõlkus veduri külje peal. Ja nii mitu korda päevas. Ei tea kas läksid poodi õlle järele või on lihtsalt saamatus nii suur, aga selline asi tegi ikka tõsist viha. Palju ei jäänud puudu, et oleks mõnel tüübiga natuke tõsisemalt vestelnud. Sama lugu on Tondi õlesõidul. Rong tuleb peatusesse ja laseb rahva välja ja alles siis stardib. Tõkkepuu aga lastakse ammu enne kinni kui rong pole veel peatusesse jõudmagi hakanud.
    30.04.2018 11:34
    Kui ülesõidu sulgemise automaatikast mitte halligi ei tea, siis ei maksa jama suust välja ajada :)
    30.04.2018 11:51
    mina ootasin laupäeva pärastlõunal telliskivis 10 minutit rongi.
    Ja siis politsei imestab et liikluseeskirjadest kinni ei peeta. Ja kulutatakse raha, et tõsta liiklusteadlikkust (klapid peast jne). Liiklusteadlikkus peab hakkama RIIGIST endast, ei ole vaja vehkida seaduseid teha vaid on vaja tagada mõistetavus ja loogilisus.
30.04.2018 11:03
ER pangu tagasi tõkkepuud koos ülesõidu korraldajatega ja suurem osa probleemist saab lahendatud.
    30.04.2018 11:10
    Piisaks ka sellest, kui autojuhid hakkaks liikluseeskirja täitma ja rongile teed andma. Järgmiseks tuleb siis tõkkepuud ka igale ristimikule, kuna äkki keegi rumal sõidab muidu peateele?
    Ma ei ütle, et tõkkepuud ei peaks raudtee juures olema, aga see pole probleemi põhjus. Põhjus on hooletud autojuhid, kes liikluseeskirjadele vilistavad ja nii võib õnnetus juhtuda ükskõik kus - raudtee on ainult üks paljudest varinatidest.
30.04.2018 11:04
..seis sama. Kui rong hakkab jõudma Liiva jaama, lastakse tõttepuud alla. Seejärel tuleb oodata 6-8 min, enne kui saab rong mööda läheb. Hommikustel tipptundidel tähendab see ca 100 autot iga mööduva rongi kohta tõkkepuu taga ootamas. Korrutame 100autot*6min ja saame kaotatud (töö)aja ning ka raha ühe 1960. aastatest moderniseerimata ülesõidu tõttu. Kui see veel võtta aasta peale kokku, siis riigi seisukohast on selline raiskamine täiesti arusaamatu, ja igal juhul kümneid kordi odavam, kui teha mõni magistraal paarkümmend km-i neljarealiseks, mis annab samuti 5 min ajavõtu.
    30.04.2018 12:12
    Riiki huvitavad ainult tema enda otsesed kulud ja võõrad tulud. Võõrastest kuludest ei ole tal sooja ega külma, vastupidi, et enda omi kahandada, katsub ta neid juurde tekitada.
    30.04.2018 12:31
    Valitsusele meeldib hirmsasti sotsiaalmajanduslik tulu kui on vaja arvestada rb kasumlikkust, kuid labaste linnasiseste raudteeülesõitude vajalikkuse kalkuleerimisel jäetakse see sotsiaalmajanduslik tulu sujuvalt välja.
    Fakt on, et kui kaasajastada viljandi maantee, tondi ja nõmme ülesõit, tasuks see end juba mõne aastaga ära inimeste ajakulu, autode kütusekulu ja ülesõidu reguleerimiskulu vähenemise tõttu.
    Meie valitsejad kasu ainult linnahallis ja ermis. Kahju.
30.04.2018 11:06
Asulate sees peaksid rongid üldse liikuma sildadel või tunnelites, eriti seal, kus rongid sõidavad suht tihedalt, nagu Tallinn-Keila suund. Tondi, Nõmme, Hiiu ülesõidud tekitavad ummikud ka tipptunnivälisel ajal, absurdne on tõkkepuuga ristmik ka Järvevana teel.
30.04.2018 11:11
Probleem on olemas ja raudtee ei vasta ammu enam tänapäevastele võimalustele, aga...
Vaata ometi neid videosid ja näed, et enamikus ei saa kuidagi süüdistada foore. Kui autojuht või jalakäija ei näe rongi ja suudab sellele ette sõita või kõndida, siis on see ikka selle autojuhi või jalakäija, mitte raudtee süü.
30.04.2018 11:22
17 minutit tõkkepuu taga passida on kindlasti liiast . Kuid 3-4 minutit pole mingi imeasi ja elu maksab rohkem kui need minutid .

Tartus Aardla tänava ülesõitudel muuseas ei ole reisirongide puhul pikka ootamist, sest Elroni rongid peatuvad Kirsi ja Aardla peatustes niivõrd väikest aega . Vähem kui minuti, võtavad reisijad peale ja kohe stardivad. Ootamine võib pikemaks venida kui tuleb mõni pikk ja aeglane kaubarong . Kuid enamus sellest ajast kulub rongi möödumisele ja sellal isegi kõige uljam autojuht raudteed ületada niikuinii ei saa .

Selleks, et luua uus automaatika, mis arvestab ka läheneva rongi kiirust ja sellele vastavalt langetab tõkkepuud, läheb vaja aga palju raha, mida Eesti Raudteel ei ole.
    Näita vanemaid (9) Laadin kommentaare...
    30.04.2018 15:11
    no ütle ikka välja, kuidas mutt selle teada saab?

    muudkui keerutad, et küll mutt teab, mutt teab - 21. saj ju!

    Kui mutt juba teab, siis automaatika peaks ammu teadma, milleks siis üldse mutt?
    01.05.2018 23:50
    See on samas huvitav mõte siit läbi käinud, et ehk peaks/võiks rongijuht reguleerima ülesõidukoha foori :D
    Mutt on ilmselgelt üleliigne, aga rongijuht on nii või naa olemas.
    04.05.2018 21:49
    Kui riik ei lüpsaks kogu raha dividendidena välja vaid suunaks sama raha taristu arendusse oleks asi hoopis teisem.
30.04.2018 11:23
DELFI, alpaus!!! Sellise arvuga rongiõnnetuste puhul avaldada sellist lollust?????? Ajakirjandus ei ole mitte kolmas võim, aga kolmas destruktiivsus.
Reisirongide puhul töötab tõkkepuu väga täpselt, ilmselt on juht jäänud kaubarongi taha ootele, kus on teine süsteem ja laiendab oma kärsituse kogu süsteemile.
    30.04.2018 11:55
    Ei tea kus see valiv süsteem on aga olen ise oodanud punaste vilkuvate tulede taga ja rongi pole veel näha olnud, minuti paari pärast tuli ja jäi ca 100m kaugusele peatusse seisma, oli parasjagu tööpäeva lõpp ja rahvast palju, sai ikka punaste tulukeste taga üsna pikalt oodatud(mõned kohalikud sõitsid lihtsalt mööda, tunnevad kella ja teavad süsteeemi vist).
30.04.2018 11:31
on ilmselt seitsmekümnendatest. Ajast ja arust.
    30.04.2018 11:41
    Eksid -paljud süstermid veel lausa 60 ndatest
    30.04.2018 11:53
    on see, millele sel ajal kui raudteed meie linnadesse ehitati, keegi ei mõelnud.

    Tol ajal kogunes 5 min kinni tõkkepuu taha vbla 2 autot - tänapäeval 200. Automaatikaga enam selliseid asju ei lahenda. Siin aitab ainult: kas raudtee linnast välja või liiklus mitmetasapinnaliseks.

    Mõlemad on kallid ja keerulised lahendused, aga inimeste üha kontsentreeritum ja mobiilsem eluviis toodab probleeme, millede lahendused pole mitte lihtsad ja odavad.
30.04.2018 11:32
Jätab tõesti see fooride töö soovida. Ka Sauel sama jama: tuled põlevad, varsti tuleb Keila poolt rong. Möödub, kuid tuled ära ei kustu. On näha, et Tallinna poolt tuleb rong Saue peatusesse. Ootame. Rong hakkab vaikselt liikuma, möödub ülesõidust, varsti kustub foor. Ime, et sellise ootamise peale ei hakka inimesed keelava tulega üle raudtee sõitma.
Võiks korra ju käis näiteks Hollandis ja vaadata, kuidas ja millal seal raudtee ülesõit kinni pannakse.
30.04.2018 11:33
Nõuka ajal oli suurtemates kohtades tõkkepuud, koos putka valvuriga, kes rongi saabudes tõkkepuud liigutas. Nüüd vist mingid andurid. Lisaks võiks vedurijuhil olla mingi mobiili põhine lüliti, mida vajadusel lülitada. vms. Aga kindlasti tuleb ülesõite moderniseerida.
30.04.2018 11:41
Olen nõus, et 17 minutit oodata on liig mis liig, kuid ükski Eesti seadus pole andnud igale roolikeerajale õigust otsustada, mitmendal minutil seadust eirata võib.
30.04.2018 11:47
Kuuled elukutseline debiilik, vii oma load koheselt arki, rooli keerama sa ei kõlba
30.04.2018 12:05
Seisan pidevalt Keilas, sellele kulub lausa tunde nädalas. Üks hommik seisan tavapärast seisakut ja mööduva rongi küljel oli kiri "rongiga oleksid juba linnas", tead see r?isk ajas ikka närvi mustaks. Kohe kui tõkkepuu avanema hakkas vajutasin lapatsi põhja ja hetk hiljem peatas mind patrull, et ma olla punase tulega raudteed ületanud, mis siis, et rong oli möödunud ja tõkkepuu juba avanes.
Sain oma protokolli kätte ja autosse istudes nägin tahavaatepeeglist järgmist rongi kirjaga "rongiga oleksid juba linnas", p#se küll...
30.04.2018 13:02
Kas elroni oranzid ka liiguvad teokiirusel et nende eest vägisi läbi lipsata?
30.04.2018 13:08
Kindlasti on probleem auto hulgas ja juhtide vähene seadusekuulekus, miks mitte ka vähene ohutaju aga sama suur osa vähesel liiklusel raudteel. Vastuoluline aga tõesti nii see on. Alates sellest, et kaob ohutunne, siin ronge ei käi, tänane rong on juba läinud ja nii edasi. Ja kuna raudteeliiklus on hõre, siis pole ka viaduktide või tunnelite ehitamine otstarbekas. Ja kes peab ehitama, kas asula mis kerkis raudtee äärde või raudtee omanik. Paljude ülesõitude juures on kahetasandiline ristmik suht utoopia valdkonda küündiv. Lihtsam on liiklus mujale suunata. Eluktseline autojuht ja paljud kommenteerijad ei tunne vist füüsikat ja veel vähem teavad mõistest ohutsoon. Muidugi jaama jõudnud reisirongi puhul võiks ülesõidu avada aga erandid suurendavad riski ja reaalne ajavõit on väike. Kui Eesti Raudtee ei jõua oma infrastruktuuri niigi hooldada (vähese liikluskoormusega pole ka raha hooldustöödeks) siis igasugused lisalahendused autojuhtide ooteaja lühendamiseks on tõsine ohuallikas.
Vist oleks väheseks ajaks nõukogude aega või vähemalt naftatransiiti tagasi vaja. Siis saaks alles tunda mis tähendab ootamine. Valga ainuke ülesõit jääb manööverveduri liikumisalasse ja vanasti oli õnnemäng kunas üle said. Kui liinibuss rongi taha jäi, siis rahvas läks maha, sest jalgsi õnnestus kiiremini sihtkohta jõuda. Ülipikad ja loomulikult jaama sisenedes või väljudes ka teokiirusel liikuvad rongid ei mahtunud jaama. Valgast Tartu poole Tsirgulinna alevikus oli samuti täitsa loomulik, et Tartust tulnud kaubarong seisis ülesõidul ja ootas Valgast (~15 km väljunut või alles väljuvat rongi). Võib kokku arvutada, aeglaselt jaama roniv rong 5-10 min. , 10-20 min. ooteaeg ja järgnevalt siis edasiroomamine. Isegi 45 min. ei olnud ime (valvuriga ülesõit). Õhtul sama jaam, peategelasteks Tartu-Valga resirong ja asulat läbiv liinibuss. Vanal ajal võis vähemalt rongi järgi kella seada ja ega seda ka ei juhtunud, et liinibuss tunduvalt varem peatusest lahkus. Ok. Liinibuss seisab tõkkepuu taga ja ootab reisirongi. Rong möödub ülesõidust ja jääb jaama seisma. Praegu 1 min. Varasemalt vist kauem. Buss seisab ilusasti ülesõidu taga ja alles siis kui rong on liikuma hakanud ja ohutsoonist väljunud avaneb ülesõit ja buss kihutab minema. Asja teeb nukkerkoomiliseks see, et nime järgi tegemist Sangaste peatusega ja liinibuss (päeva viimane) sõidab reaalselt Sangaste alevisse aga rongisõitjad selle peale ei jõua.
Kui on kahe või enama rööpapaariga ristmik, siis on ülim nõmedus mööduva rongi tagant alustada ülesõitu. Suht sama on allalastud tõkkepuudega, "ma jõuan" ja alustad siksakitamist, kuid vastassuunas võib samasugune pikaajaliste kogemustega autojuht tulla. Ja neid taibusid võib veel olla, kaks kogenud juhti suudavad ehk ohutu lahendusegi leida aga kui tagurdamisvõimalus on teiste taibude poolt suletud? Seadus võib nõme olla ja eks neid on ka nõmedaid aga veel nõmedam oma tarkusest seadusi eirata.
30.04.2018 13:20
Eks see olegi nii, et iga autojuht peab ennast teistest natukene paremaks juhiks. Millegi pärast aga on Eestis tuhande inimese kohta õnnetusi kordades rohkem kui Põhjamaades. Valdavat osa nendest õnnetustest ei saa küll viadukti või neljarealise maantee puudumise kaela ajada.
30.04.2018 14:30
Ei saa korda teha. Neil on salajane kokkulepe mentidega kes põõsas või muidu peidus passivad ja iga väiksegi vääratuse eest raha kukuvad kerjama. Ilmselt eesti raudtee saab oma osa. Tondi ülesõidul olid kunagi regulaarkerjustest mendinärakad kes onasid seal kogu aeg. Aga noh, mis sa sellistest ikka tahad saada :D
1 2
Jäta kommentaar
Oled anonüümses kommentaariumis, sisse logituna kommenteerimiseks vajuta siia
või vasta anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega