NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
Anonüümne kommentaar
09.10.2017 17:10
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Lugeja" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
Anonüümne kommentaar
09.10.2017 17:10
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Lugeja 5" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
09.10.2017 17:16
Nüüd suitsetatakse saunas kanepit, siis suitsetati siga? Nali.
Ok, aga see eestlaste ja venelaste üksteise hoidmine tundub mulle, Rakveres üles kasvanud inimesena, küll võõras.
Ja nagu ühes kirjas mainitud, polnud Nõukogude korral meie õnneliku lapsepõlve puhul mingit teenet. Ka Soomes ja Rootsis või kus iganes, polnud mobiile ega muud tänapäevale omast ja lastel oli reaalset sotsiaalset suhtlust rohkem. Nostalgiat tekitab toonane noorusaeg, mitte vantide kord, neid asju ei peaks ühte patta panema.
    09.10.2017 18:52
    suitsetatakse sigarit, vesipiipu, ja ka kanepit. Siga ja kala ja vorsti suitsutatakse.
    09.10.2017 19:44
    Loomulikult oli tore, ei mingit muret. Nüüd aga lastakse igasugust idiootsust suust välja. Kas sellega soovitakse 5 minutilist kuulsust, nagu "kuulsuste narrides". Meie isehakanud ( poliitikute hüpiknukk) president on ikka täielik möödalaskmine. Sellist jama suust välja ajada aga siiski võis ta veeta kuskil venemaal oma lapsepõlve. Võimalik ainult venemaal, või siis gulagis.
Anonüümne kommentaar
09.10.2017 17:32
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Lugesin ka Kersti sõnavõttu" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
    10.10.2017 17:06
    Kihistumine oli olemas küll, aga mitte ligilähedaseltki nii suur kui praegu. Seda eelistatud ülemkihti oli väga vähe ja ta ei trüginud teiste laste hulka eputama. Meie klassis hoiti eemale sellest ühest parteilaste ülbikust, mitte neist vaesematest lastest. Kioskimüüja ja katlakütja lapsed mängisid rahumeelselt koos teleajakirjaniku ja suure tehase tootmisjuhi lapsega, sealkohas probleemi polnud. Kuna kõigil oli ühtne koolivorm, siis oli riiete alusel vahetegemine välistatud - jah, klassis paar-kolm last, kellel olid mingid paremad riided, aga neid koolis ei kantud. Ja ülejäänud mass peale selle paari-kolme oli enam-vähem ühel tasemel oma igapäevaste õueskäimise siniste "Marati" dressidega, nii et ka sellest polnud probleemi.
    Antud kommentaaril on 1 registreeritud vastust ja 7 anonüümset vastust, mis on nähtavad anonüümsete kommentaaride kaustas
09.10.2017 17:40
Kurb Kersti, kurb! Tundsid ideoloogilise süsteemi raskust kogu oma lapsepõlve?
09.10.2017 17:50
Minul meeldis ratsutada, nii ma siis ratsutasin LEHMA seljas karjamaalt koju, nii iga kord, kuni vanaema mulle peale sattus ja Väikse ihunuhtluselaadse tutaka andis . loodan, et looma- ja lastekaitse ei lugenud. Veel meeldis küüni heina sisse käike ja tunneleid punuda, kevadise vee aegu kraavi trummis kaelani vees sitsida (väga sürr tegevus), puu otstes olid loomulikult onnid, sõbraga mängisime talvel vaheldumisi jäähokit ja iluuisutamist....Kas on võimalik ette kujutada helgemat lapsepõlve.
09.10.2017 18:00
Oli jah kõigil võrdselt ja see oli halb. Inimeste võimed ja panused ühiskonda erinevad meeletult.
09.10.2017 18:00
Kui olin laps n-liidus, sündinud ravimatu haigusega ja kõrvale jäetud, kuna niikuinii sureb ära. Kannatasin valusid päevast päeva ja lisaks veel elu paljulapselises peres, kus vorst oli luksus ja kommi sai vaid jõuludeks. Kus usklikud vanemad tegid kodus ajupesu ja koolis tehti teist ajupesu vastu, ning uuriti, mida kodus räägitakse.
Aga ajad muutusid ja õnneks sai nõukogude kord otsa ja sain ravi, mis läänes oli olemas juba enne minu sündi. Vabadus võimaldas elu, töö, perekonna, lapsed, lapselapsed...
09.10.2017 18:16
Mina olin rahul, tollal poliitika ei huvitanud ja see, et sai kõik treeningud, laagrid, võistlused ja reisid peaaegu et muidu kätte, oli lihtsalt super. Põnev aeg oli, Kaljulaid on populist oma järelhüüuga. Oma lastele pidin nüüd, kapitalismi ajal, suuri laene võtma, et nad kõik saaksid käia neis huvialaringides ja laagrites, mis neid huvitas. Kuidas kellelegi.
09.10.2017 18:20
Lapsepõlv kuuekümnendatel-seitsmekümnendatel oli minu jaoks ilus,millestki puudust küll ei osanud tunda.Tegevust oli kogu aeg,erinevalt praegustest lastest,kes põhiosa vabast ajast istuvad põhiliselt arvutis-nutitelefonis.Kahju!
09.10.2017 18:28
"Kuna tubast tegevust oli tollal vähe, siis lapsed olid õues ja lapsi oli palju, seega igav polnud kunagi"

Praegu kohtab sellist nähtust maaperedes, kus on oma maalapil toimetamist ja saab abiks olla talutöödel- samuti pole lastepuudust õnneks, aga linnas kipub vastupidi olema, et peres kasvab 1-2 last, aga korteris pole tegevust ja õues olla ei viitsita, siis tekib igasugu rumalaid mõtteid pähe, mis mõnikord viivad kampadesse minekuni ja kambavaimus lolluste tegemiseni :P

Ise soovin elada maal edasi- iseasi, kas just kogu elu samas kohas, aga kindlasti maal, veel parem oma metsas, suure kõrge kaldaga (et üleujutus tuppa ei tükiks) ääres, kuhu viib metsa vahelt tupiktee, ainult minu majani (saab panna tee algusse sildi "eratee", ümbruskonna elanikeks ohtralt väiksemaid loomakesi :)
09.10.2017 19:06
On mis on see nõuka aeg ,aga lapsepõlv oli õnnelik)))
09.10.2017 19:10
Lugedes neid hädaldajaid tekib kahtlus kas me ikka ühes ja samas "riigis" üles kasvasime. Tõusik pole kunagi millegagi rahul, olgu riigikord milline tahes.
Lapsi oli palju kõikvõimalikku tegevust jätkus varavalgest pimedani ja vahel aovalguseni. Vabadust oli rohkem ja see õpetas vastutama, mitte iga temp ei leidnud naabrite ja vanemate heakskiitu. Kui parasjagu omasugustega koos ei olnud, leidus täiskasvanuid kes uudihimulike jõnglastega viitsisid tegeleda. Küllaga sai erineva tehnikaga kaasa kärutatud, ninapidi remondi juures oldud. Kõik laudad ja töökojad olid kõige tagumise nurgani tuttavad. Päikesetõusust loojanguni mere ääres mõllatud. Igal pool sai silmad kõrvad lahti hoitud ja teadmisi ja tarkust kogutud. Võrreldes tänapäevasega tundub toonane lapsepõv kuldsena.
09.10.2017 19:41
Oeh... Kui oleks aastakümneid tagasi olnud nutiseadmed, arvutid, virtuaalmängud jm, oleksid ka tolleaegsed lapsed-noored neid kõvasti kasutanud.
Muide, kui ilmusid raadiod, ilmusid lood ja nurinad selle kohta, et see raiskab aega, juhib tähelepanu mujale, tekitab segadust jne.
10.10.2017 01:12
Vabandust , aga kas Delfi moderaator on ennast segi kamminud või patoloogiline vene ajastu vihkaja et kustutab kommentaare. Ise kutsusite inimesi kirjutama - nii et loe ja ära kiibitse siin asjadest mida omal nahal kogenud pole. Vastasel korral kirjutan hommikul peatoimetajale koos oma kommentaariga ....
Tahan avaldada tänu eelkõige Delfile selle teema püstitusele ja hoidmisele. Juba enam ei lootnudki et keegi võtab julguseks sellest avalikult rääkida . Ja eriliselt tänu kõigile kes oma meenutusi jätkuvalt avaldavad ja hoiavad ning edasi annavad. Talvised hobusega ja tõukekelguga kooli minemised. Ja need hanged, koolide külmapäevad ning silmi põletav veebruari päike . Koolide Tootsipeenrad ja ravimtaimede kogumine oli omaette teemad.Tõepoolest kõik need plikade järel luuremängud, onnide salajased (omaarust) ehitamised, majandi ploomiaias raksus käimised kus põhiteemaks valvur jahipüssiga mis laetud soolaga- pooltoored ploomid ise olid üldse teisejärgulised , ragulkaga muud sõjad naabripoistega , võrriputitamised ja öised bensuhankimised on ikka väga eredalt meeles. Pool päeva suvepäevast sai kohalikul majandi põllal või heinakuuris-siloaugus tööd tehtud , ülejäänud aeg puhtalt enda tarbeks .
Ja lapsed sõid selle pere juures kus antud momendil asusid. Tänud seejuures Tartu perekonnale kelle lapsed õde-venda Heiki ja Heidi olid aastatepikkused suvised kaaslased Paluperas.
Kus põrgupalavuses heina kaarutasime ja vaalu ajasime sellise vanaaegse kaarutiga , parmule kõrt kannikasse toppisime , kuuri tagant hirmuga seatappu vaatasime ning värskeid kõrneid ootasime . Nad olid niiiii maitsvad . Mitte ükski muu snäkk selle vastu ei saa kui värskelt praetud kõrned . Pärast veel omatehtud tanguvorst ja muu selline sülditegu. Suvel oli suht lihtne , leib poes oli 16 kopkat , maisipulgad 30 kopkat , külm piim kaevus ja liha sahvris alati võtta. Hommikuti piimamannerg pukile ja lõss koju tagasi . See kõik oli. Ujumas käimised olid üldse omaette protseduur . Suvised lakas-magamised olid üldse ooper omaette , varahommuku laudalakast panid põid kõrges kaares rohu sisse….
Tehti nii pättust kui ka muud valguskartvat aga ikka arenesime ja kasvasime töömesilasteks. Oma rõõmude ja kurbustega. Ja sinki suitsutasime soolalihast mis mitmeid kuid soolavees ligunes. Kodustele loomadele heina hekseldasime. Kuidas kurja kuke eest tuli mõnikord leebet tõmmata.
Kuidas mustlased hobestel käisid oma riidekaupa pakkumas ning kuidas siis hoiatati et nad olevat suht näppajad . Tegelt oli päris elev kui nad oma killavooriga läbi küla kolistasid.
Väga täpne ja õige kujutluspilt möödunikust ning elu-olu kirjeldus... Nii see oli . Kahjuks enamus tänasest nutiajastu ja Maidaani-põlvkonnast pole seda näinud ja kogenud ning sellest on ilgelt kahju. Nüüd kõik lüüakse rahas kokku. Tarbimisajastu paratamatus. Kaasaeg keerleb nagu Möbiuse lindil kust enam välja ei saa.... Elame panganduse uus-pärisorjuses ja ausalt , sellest on juba kolme põlvkonna jagu ette kõrini saanud....
Nii et kunagist sotsaega meenutan kui kunagised eestlased heietasid õndsast Rootsi ajastust.....
10.10.2017 01:13
Tervitused ka vahvale võrri-minimopeedi kamraadile Aare Metsaluigele Tamme külast kellega sai läbi kärutatud kõik nurgatagused . Ka perekond Karule kes tollal elas kuskil metsa ääres talus koos naabrist tööpõlguriga kes elatus pudeli korjamisest. Lahe kuju oli - kõigile poistele meeldis.
Tahan ka anonüümsete kommentaatorite alateema alla kirjutada ja südamest tänada kõiki nende meeldivate mälestuste talletamise eest . Lausa nagu oleks mind ennast käepidi samuti tollasesse kaugesse aega tagasi viidud, täielik Deja Vu....
Jah , siis oli rohi rohelisem ja taevas sinisem ja allikad puhtamad..... Uskumatu aga mille vastu me selle tänapäeval vahetunud oleme!?! Uskumatu kaasaja invaliidsus ... Hängimine, tsillimine,shoppamine.....
Paistab et oleksin ka täna nõus vahetama tänase maailma hulluse tollase suht vaese stabiilsuse vasta. Linnad ja külad rahvast täis , kõik käisid kõigega läbi ning kultuuri-spordi-rahvataidluse tegemise intensiivsus oli uskumatu kui võrrelda tänasega. Kui meie noored suudaksid seda oma ihukarvaga tunda - oleks homme päevapealt Eesti -Maidaani Väljak ehk riigipööre orgunnitud. Ehe eestimailisus sai oma alguse ikka nendest aegadest mitte ainult 90-ndatest.
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega

RAHVA HÄÄLE TOP

Viimased uudised

VAATA JA KLIKI
debug