Saada meile lugu, pilt või video siit!

Rahva hääl on rahvaajakirjandus – seda kõige paremas ja sügavamas tähenduses! Siia saavad kirjutada ja oma pilte/videosid saata kõik, kel teistega midagi jagada.

Bussijuhi pöördumine politsei ja tööandjate poole: graafikud ei võimalda piisavalt puhata

 (69)

trip2
BussijuhtFoto: Ilmar Saabas

Iga juhtumi korral, kui on tegu kutselise juhiga, kontrollitakse töö- ja puhkeaja seadust, kuid kedagi ei huvita, kui palju on juht tegelikult magada saanud.

Eesti Vabariigi, ja mitte ainult, vaid ka Euroopa Liidu töö- ja puhkeaja seadus nõuab, et kahe tööpäeva vahe oleks 9 tundi. Rekkameestel on asi natukene lihtsam: magavad auto kabiinis oma 9 tundi täis ja sõidavad edasi, kuid bussijuht sellist asja lubada ei saa - tema jõuab õhtul kell 22 sisse, kiirelt ketas välja, siis tangib, annab kassa, peseb bussi puhtaks ja selleks ajaks on kell juba pool üksteist.

Kui sa ei ole autoga, siis vaatad, kuidas koju saad - oma pool tunnikest läheb veel ja koju jõuad kell 23. Natuke sööd, pesed ja siis koiku. Adrenaliin on veel üleval ja kohe paugupealt magama jääda ei õnnestu. Ütleme, et südaööl sa ikkagi uinud, kuid kell 5 on äratus, sest kell 7 pead jälle platsis olema.

Hommikul läheb ikka tunnike kodus ära, et habe maha ajada, pesta ja teha mingi väike hommikusöök. Kell 6 bussi peale, et poole seitsmeks parki jõuda. Buss vaja üle kontrollida, sildid ning dokumendid võtta. Seaduse järgi on kahe päeva vahe 9 tundi täidetud, kuid palju ma olen magada saanud, see ei huvita kedagi.

Seotud lood:

Kui vaatate platsi, kus bussid ja nende juhid aega parajaks teevad, siis näete, et väga palju juhte püüab magada. Mõnikord see isegi õnnestub, kuigi une kvaliteet on vägagi küsitav.

Loe veel

Politsei kontrollib tihti kettaid, aga need ei kajasta tegelikku puhkeaega. Nad teevad sulle trahvi, kui on sõidetud 10 minutit kauem kui 4,5 tundi, kuid osa liine on just täpselt sellise sõidupikkusega, et tuled ideaalis ots-otsaga välja, aga kui on teel mingi jama, siis oled sa juba rikkunud seadust ja karistus soolas.

Tahaksin pöörduda tööandjate ja politsei poole. Tööandjad võiksid natuke mõelda, et kuidas asjalood tegelikult on ja kui palju juht puhata saab. Ühtlasi tahaks, et tööandjad mõtleks liinigraafikut koostades reaalsele sõiduajale, et ei peaks mõnikord kihutama nagu pöörane ja samas teises liini osas venima nagu eesel.

Politseilt paluks mõistmist, et liini sõitvad bussijuhid ei suuda alati sellest 4,5 tunnist kinni pidada ja aeg läheb üle. Mitte suurelt, aga palun pigistage mõnikord silm kinni, kui 15-20 minutit on üle aja läinud. On meil rahulikum tööd teha ja ei pea kiirustama, et selle etteantud aja sisse ära mahtuda.

Ma saan aru, et seadus on seadus, kuid bussijuhid liinigraafikuid ei koosta ja teel juhtuvasse sekkuda ei saa.

Kommenteerib PPA korrakaitsepolitseiosakonna vanemkomissar Priit Tuuna:

"Sõidu- ja puhkeaja normid on kehtestatud liiklusohutuse tagamiseks. Väsinud juht on paratamatult aeglasema reaktsiooniga ega taju ümbritsevat nii hästi kui puhanud inimene. Üha rohkem räägitakse pikaajalise stressi ja unehäirete tagajärjel tekkivast mikrounest, kus juht otseselt ei maga rooli taga, kuid ta pole ka võimeline välistele mõjuritele reageerima.

Eelkõige avaldubki see pikemal monotoonsel sõidul, kus unisust suurendab soojus ja ühtlane helitaust. Võttes arvesse, et 90km/h liikuv sõiduk läbib sekundis 27 meetrit ning reageerimiseks kulub juhil keskmiselt sekund, võib mikrounes juht läbida täiesti kontrollimatu sõidukiga päris pikki vahemaid. Kui tegemist on bussijuhiga, siis on selles kontrollimatus sõidukis poolsada inimest. Lisaks on ohus kõik teised liiklejad.

Just seetõttu on sõidu- ja puhkeajad kogu Euroopas ühtsete seadustega paika pandud. Põhinormina peab juht kahe tööpäeva vahel puhkama 11 tundi. 9-tunnine puhkeaeg on lubatud vaid erandina, et tasakaalustada olukordi, kus tööpäev juhist sõltumatutel asjaoludel pikemaks venib. Selline erandlikult lühem puhkeaeg on lubatud maksimaalselt kolmel korral töönädalas.

Reiside planeerimisel ja liinigraafikute koostamisel tuleks aga aluseks võtta ikkagi põhinorm ehk 11-tunnine puhkeaeg. Seda, kas juht ka päriselt sel perioodil puhkab, ei saa riikliku järelevalvega ilmselt kunagi tagada. Siin on küsimus ka kutse-eetikas, et kas juht hindab tööle asudes kriitiliselt oma tervislikku seisundit ning võtab enda vastutusele 50 inimese elu. Samuti kõneleb juhile piisava puhkeaja andmine sellest, et ka tema tööandja peab ohutust oluliseks.

Kohustuslik vaheaeg tuleb juhil võtta iga 4,5 tunni tagant. See on maksimaalne aeg, mille vältel võib järjest roolis olla. Pigem võiks pausi planeerida veidi varem ning jätta endale aega, juhuks kui liiklus ei suju või tekkib muu tõrge.

Maksimaalset 4,5 tunnist sõiduaega ei tohiks Eesti geograafilist suurust ja vahemaid arvestades olla väga keeruline jälgida, sest nii pikalt pole eriti kuhugi sõita. Küll aga tekib probleem siis, kui liinigraafiku tegija on arvestanud ühe juhi puhul edasi-tagasi reisiga ja üks ots võtab üle kahe tunni aega, ent saabumise ja väljumise vahele pole jäetud piisavalt puhkeaega. Siin näeb ka politsei, et sageli võetakse liinikohustus adumata, et määratud ajagraafikuga pole see ohutult teostatav.

Politsei jaoks on täna sõidu- ja puhkeaja juures peamine mure kindlasti juhtide ööpäevane puhkeaeg. Kuna juht esitab kontrollijale andmed viimase 28 ööpäeva kohta, siis näeme sõidumeerikutelt tihti, et normide ületamine ei ole erand. Pidevalt väljapuhkamata pikki sõite teha ei ole aga ohutu juhile endale ega teistele liiklejatele.

Politsei, Maanteeamet ja Tööinspektsioon on ühiste tegevustega asunud igapäevase teel toimuva järelevalve kõrval üha enam mõjutama ka sõitjateveo korraldajaid, et ka nemad jälgiksid, et juhtidel oleks võimalik piisavalt puhata."

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

RAHVA HÄÄLE TOP

Viimased uudised