Saada meile lugu, pilt või video siit!

Rahva hääl on rahvaajakirjandus – seda kõige paremas ja sügavamas tähenduses! Siia saavad kirjutada ja oma pilte/videosid saata kõik, kel teistega midagi jagada.

Autoäri pahupool: "Saksast toodud" masinad on Leedus pahtliga kokku klopsitud

 (68)

AUTOVRAKK
Foto on illustratiivneFoto: Pille-Riin Pregel

Mind ajendasid kirjutama Delfis avaldatud lood kasutatud autode müügist ning nende vigade varjamisest. Eriti pani mind mõtlema lugu, kus kirjutati sellest, et ostjale anti võimalus ise oma auto läbisõit valida. Täpsemalt tahaksin ma lahti seletada sellise nähtuse nagu tüüpiline Eesti ostja, kelle pärast taolisi trikke üldse tehakse.

Kõigepealt läheb selline inimene suures õhinas odavat autot ostma ning siis avastab, et talle üritatakse müüa 300 000 - 400 000 kilomeetrit sõitnud autot, ebameeldiva lõhna ja kriimudega.

Tehing jääb ilmselgelt pikema seletuseta katki, sest läbisõit on meeletu ja kriimud riivavad silma. Selle asemel pöördub inimene Kadaka turule või mõnele mujal asuvale müügiplatsile ning saab sama marki auto, kuid särava, 180 000 kilomeetrit sõitnud ning hea lõhna ja hooldusraamatuga.

Tere tulemast reaalsusesse! Kõikide eelduste kohaselt on auto toodud Leedust - seal ei võeta autosid vahepeal arvele, vaid Saksa, Itaalia, Belgia või muu riigi numbritega tulevad nad läbi Leedu Eestini välja. Sealt on igati kasulikum sõidukeid tuua kui kordi kaugemal asuvatest maadest.

Tekib küsimus, et milleks peatus Leedus? Sellepärast, et leedukas ostab Euroopast üldjuhul ainult vigadega või avariilisi masinaid, mis seal kiiremas korras korda tehakse ja uuesti müüki paisatakse. Uus värv on tundide küsimus, uued osad on mõne kilomeetri kauguselt võtta, keevitus on nii käpas, et isegi ametlik esindus ei tee vahet, kas tegemist on tehase täpp-keevituse või Leedu autotuuninguga.

Seotud lood:

Lisaks sellele valmistatakse Saksa, Itaalia või mistahes maa hooldusraamat koos templite ja muu jutuga ning spidokas keritakse tagasi. BMW-l näiteks saab nii kerida, et esinduses pole näha, kas on keritud või mitte, teistest masinatest rääkimata. Lõhnakuuse saab tanklast.

Loomulikult ei osta normaalne eestlane omale autot Leedust. Siin tuleb mängu eesti autoärimees, kes toob selle sealt ise ja müüb Saksast toodu pähe koos hooldusraamatu, läikiva värvi ning ilusa läbisõiduga.

Loe veel

Eestlane tuleb alatihti jutuga, et ega ta Leetu autot tooma ei lähe, kuigi seal on odavam, ostab ikka Eestist korraliku. No osta-osta, korralikku ei saa, aga hea tunde, et Saksast tulnud, saab täitsa tasuta kaasa. Kuulu järgi on ka leedukaid tulnud Eestisse autot ostma, sest kohapeal pidi neil ainult jama müüdama. Viis nädal varem Leedust toodud auto sinna rõõmsalt tagasi.

Mida teha, et enam nii ei juhtuks? Teha ei saa ainult Eesti, tuleb teha üle Euroopa.

1. Kerimine kriminaalseks - karistada Eestis vabalt tegutsevaid ja kohalesõitvaid isikuid, kes seda teenust pakuvad.

2. Üleeuroopaline võimalus sõidukit kontrollida - hetkel ei saa telefoni teel välismaal asuva auto kohta Eesti ARK-ist muud, kui seda, et tuleb auto kohale tuua.

3. Läbisõitu kontrollida diagnostikaga ARK-i poolt, kui autot arvele võetakse ja vajadusel korrigeerida - seejärel on läbisõit märgitud ja kerida raskem.

4. Mahakantud autoosi ei tohi kusagil Euroopas arvele võtta.

See on lausa võigas, kuidas sõidukeid pahtli ja haamriga remonditakse. Mitte sellepärast, et auto koledam saab, vaid sellepärast, et see on väga ohtlik. Soovitan õppust võtta Inglismaalt ja Austraaliast!

Küsimus inimestele, kes lubavad muutusi: kuidas kavatsetakse selle eest Eestis hetkel karistada, kui avastatakse, et sõiduk on keritud? Pean silmas just maaletoodud sõidukeid. Või lajatatakse automüüjatele veel üks riskiallikas ja vastutuskoht? Kui on keritud, siis karistada saab see, kes vahele jääb, mitte see, kes keris? Minu arust üsna ebareaalsed avaldused, sest sellist asja kontrollida on väga keeruline.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare