Saada meile lugu, pilt või video siit!

Rahva hääl on rahvaajakirjandus – seda kõige paremas ja sügavamas tähenduses! Siia saavad kirjutada ja oma pilte/videosid saata kõik, kel teistega midagi jagada.

ARUTLE, kas peaksime slängi rohkem kirjakeelde lubama?

 (12)

AppleMark
TopFoto/Scanpix

“Inglise keele sissetungi ja slängi tõttu ma kardan eesti keele pärast. Meie kõne on muutunud vaesemaks, sisutumaks,” tunnistab Ene Hiiepuu, kauaaegne algklasside õpetaja ja 15 aastat järjepanu töös olnud aabitsa autor.

Hiiepuu möönab, et reklaamikeel ja halb ingliskeelne tõlkekirjandus mõjutavad nii laste kui ka täiskasvanute keelt. “Eesti keele lauseehitus on muutunud. Eesti keelele omane lihtminevikus rääkimine on muutunud, hästi palju kasutatakse enne- ja täisminevikku: “on juhtunud”, “on läinud”,” märgib Hiipuu intervjuus Õhtulehele.

Tekkinud on just kui kaks vastandlikku koolkonda. Ühed, kes leiavad, et keelel peaks olema vaba voli muutuda selle järgi, kuidas inimesed kõnelevad ja seega seda ise muudavad. Teised on aga kindlal veendumusel, et keelt ei tohiks slängiga risustada ning kirjakeele normide hoidmine ja kaitsmine on selleks veel viimane abinõu. Hea Delfi lugeja, kumma koolkonna esindaja oled sina? Kas me peaksime slängisõnu rohkem kirjakeelde lubama?

Ootame teie mõtteid meiliaadressil rahvahaal@delfi.ee. Kui registreerid end rahvaajakirjanikuks, võid eriti hea loo või foto eest saada ka tunnustatud ning võita preemia! Kasutada võib ka lehe vasakul servas olevat Rahva Hääle vormi.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare