Saada meile lugu, pilt või video siit!

Rahva hääl on rahvaajakirjandus – seda kõige paremas ja sügavamas tähenduses! Siia saavad kirjutada ja oma pilte/videosid saata kõik, kel teistega midagi jagada.

Ära mõnita lihttöö tegijat!

 (246)

Ära mõnita lihttöö tegijat!
Foto: Ilmar Saabas

Viibisin hiljuti ühel perekondlikul või pigem lausa suguvõsa peol. Nagu alati vahetult enne kooli - ikka on teemaks haridus, õppimine, tudengielu. Seltskonnas viibis ka üks noor äsja keskkooli lõpetanu, kes sel sügisel oma kõrgharidusteed alustab. Jutt liikus rahadele ja hakkamasaamisele. Mõtte peale, et suvel võiks kuskile kas või poole kohaga tööle minna, käratas noor, et "ma ei hakka mingisuguseks koristajaks või müüjaks!". Võimalik, et lause lõppu käis ka "kamoon".

Olukord oli piinlik, sest seltskonnas oli mitu eluaeg lihtsat tööd teinud inimest, sealhulgas ka minu elu aeg erinevates rõivakauplustes töötanud ema. Töö ei murra konti, staažiga on aegamööda tulnud ka vanemmüüja ja kaupluse juhataja kohad. Töö pole kunagi midagi glamuurset olnud (ehk ainult vene ajal, kui riidepoe müüja, restorani šveitser ja taksojuht olid kunnid?) - kauba vastuvõtmine, väljapanek, klienditeenindus, pikad päevad jalgadel. Veenilaiendite lõikused ja masu tõttu hirm koondamise ees. Leib on aga laual ja võlgu pole mu sünnikodu kunagi olnud. On see siis häbiväärne? Alandav? Ema on mul riide- ja õmblushuviline eluaeg olnud, koolis käies sain eputada omanäoliste kleitide, pluuside ja seelikutega.

Tuleks muidugi ka defineerida lihttöö. Traktorist on kindlasti enamiku inimeste jaoks lihttöö alla klassifitseeruv, aga ma tean oma tutvusringkonnast ainult kahte inimest, kes traktori roolis midagi ka teha oskavad. Mõlemad põlised maapoisid, kes teevad linnas tööd ja käivad suvel abiks maakodus heina võtmas ja põldu kündmas. Kas see on häbiväärne, kui sinu töö tulemusena kõik lähemad perekonnaliikmed mitu kotti head kartulit saavad? Loomad süüa? Kui valmib vili ja jõuab lauale leib?

Loe veel

Või koristajad? Ma olen küll väga-väga tänulik, et leidub inimesi, kes tööd ei põlga ja tänu kellele mu kortermaja ümbrus alati puhas on, koolide-teatrite-kinode põrandad puhtad ja avalikud kempsud talutavad. Kindlasti pole keegi lapsepõlves unistanud sellest, et ta näiteks Vanemuise tualetti peab kasima leiva teenimiseks, aga keegi peab ju sedagi tööd tegema? Ja pole see koristamine nii lihtne midagi, õigete võtetega jõuab kaugele ja nii mõnigi valgekrae võiks hätta jääda. Küll nähtud sõpruskonna pidudel, kuidas peale lõbusat õhtut tibid abitult mopiga vett ühest põrandaservast teise ajavad... Siiski, kui otsitakse tööle "puhastusteenindajat", siis see eufemism paljastab suhtumiste kohta nii mõndagi. Koristaja oleks häbi olla, aga puhastusteenindaja kõlab märksa peenemalt.

Võrdsus ja õiglus on muidugi toredad mõisted, kuid paraku viib see ühiskonna hävimiseni, kui tootev tööstus (vabrikunaised, laudanaised, põllutöölised, tehasetöölised) jääb tuntavasse vähemusse. Olukord, kus üks kaevab auku ja kümme ülikonnas tüüpi passivad kõrval (kes optimeerib, kes analüüsib, kes koostab aruannet, kes...), on küll naljakas, aga pikas perspektiivis hukatuslik. Lihttöölisi ja kätega tööd tegevaid oskustöölisi (keevitajaid, ehitajaid, tislereid, potseppi, sadulseppi et cetera) on vaja! Neis töödes pole midagi häbiväärset!

Mina olen oma töökohal kõige rõõmsam justnimelt koristajatädi ja sekretäri üle. Muheda muigega meie kõntsaseid saapaid vaatav koristajatädi, kes omaette mõnd kentsakat nalja porisedes ämbris vett vahetama läheb ja asjalik kutseharidusega sekretär, kes udupeast "meiede"le justkui mängeldes dokumente ette valmistab, õigeid pabereid üles leiab, imehead kohvi keedab, vihaseid kliente maha rahustab. Mis olen mina oma kõrgharidusega nende kõrval? Lihtsalt üks tühi paberimäärija, minust ei sõltu kellegi heaolu.

Panen lugejatele südamele, et isegi kui te sisimas nii mõtlete (aga miks küll...?), siis olge vähemalt väliselt viisakad ja lugupidavad inimeste vastu, kes oma käterammu ja aja pühendavad sellele, et teil oleks puhas (koristaja), soe (katlakütja), et te saaksite süüa ja riided selga (vabrikutöölised, müüjad ja rekkajuhid) ja et maanteed teie autosid ei lõhuks (teetöölised).

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

RAHVA HÄÄLE TOP

Viimased uudised