Alumise naabri kannatused: perelt on kaks aastat röövitud öid, trampimise heli saatel on veedetud õhtuid ja nädalavahetusi

 (34)

Lasnamägi
Foto on illustratiivneFoto: Madis Veltman

Kirjutan ja jagan kogemust selleks, et kaitsta elusid: enda, pereliikmete ja võimalik ka, et naabri oma.

Elu tavalises kortermajas kulges aastaid suhteliselt arusaadavalt ja kohalikust kultuurist kantuna. Kuni ühel heal päeval kolis naabriks võõras, kes ei pea kohalikku kultuuri millekski: "Öörahu, mhh? Meie või? Ei tea, ei saa aru, räägi minu keeles! Me kasvatame oma lapsi nii nagu meie tahame! Meie laps on lihtsalt selline! Mis te terroriseerite meid! Minge metsa elama! Kolige ära!"

Miks ma rõhutan kultuuri, sest töötades igapäevaselt koos väga erinevatest rahvusest inimestega, siis ma lihtsalt tean, et ei saa siin esikohale tuua nahavärvi ega rahvust. Kuid kui sinuga on kord nii läinud nagu eelpool mainitud, siis ei aita siin enam ei politsei, ei tervisekaitse ega majaühistu esimees. See rada on läbi käidud!

Minu perelt on pea kaks aastat röövitud öid, trampimise helis veedetud õhtuid ja nädalavahetusi. Hommikul peaks aga värske peaga tööle minema. Nemad ju ei pea. Varsti meie ka enam ei suuda.

Kas keegi oskab öelda, kus on siin õigustatud hädakaitse piir?

PS: Okei, tegelikult saab ka ära kolida, nii nagu paljud inimesed on seda teatud piirkondades teinud nii Eestis kui ka mujal. Aga miks küll? Meie olime siin aegade algusest peale! Võõrasse kirikusse oma usuga ei minda! Nii saan mina meie kultuurist aru.

Jaga sinagi oma lärmakate naabritega seotud lugu aadressil rahvahaal@delfi.ee!

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

RAHVA HÄÄLE TOP

Viimased uudised