Saada meile lugu, pilt või video siit!

Rahva hääl on rahvaajakirjandus – seda kõige paremas ja sügavamas tähenduses! Siia saavad kirjutada ja oma pilte/videosid saata kõik, kel teistega midagi jagada.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
1 2
18.12.2017 15:09
No kindlasti oleks vaja.
    Näita vanemaid (5) Laadin kommentaare...
    23.12.2017 11:56
    Religioon on jäänuk, mis tuleks moodsas maailmas likvideerida. usk imedesse ja ebateadusesse. usk kui meelsus ja massikontrollivahend. usuõpetus on väike osa ajaloost ja ei vääri omaette ainetundi. eriti kui see tuleb mingi reaalaine arvelt. sellel sajandil võiks usk üldse kaduda.
    23.12.2017 18:15
    See on kirikumeeste ja poliitikute märg unistus, sest usklikku ja vaga inimest on kergem valitseda. Ta on kuulelik ja kartlik, sest ta ei taha jumala viha oma peale saada.
    24.12.2017 00:06
    Tundub et jumalal on meie lastest suva, aga liiklustunnid, ujumistunnid ja esmaabitunnid aitaks niimõnelgi lapsel täiskasvanueani elada.
    Seega just need tunnid oleks esmatähtsad- kasvõi põhiainetest näpistades, aga usuõpetus võiks olla vabatahtlikuse alusel.
    Tegelikult ma pelgan et meie koolikava on niigi viimase vindini täis ja midagi sinna veel lisades saame hunniku hulle.
18.12.2017 15:48
Ei.
Kui keegi tahab oma last ajupesta siis tehku seda peale kooli mõnes Piibliõpetus ringis.
18.12.2017 16:12
religioone ja filosoofiaid saab õpetada ilma ajupesuta. pigem on rohkem vaja kombe ja moraali õpetust, et noored lumehelbekesed õpiks väärikalt käituma.
18.12.2017 17:20
Jah, aga võiks ka seletada lahti Islami, Hindu, Budismi! Kust need pärit, mida keegi usub. Et laiendada noorte silmaringi ja saaks rohkem maailma asjadele pihta.
18.12.2017 19:46
Jumal ning jumalakoda oma õpetustega tuleks koolidest nii kaugel hoida kui võimalik. Jumalasõna õppimine on täna vabatahtlik ja selleks peaks ta ka tulevikus jääma. Mitte kellegil ei peaks olema õigust minule ja minu perele oma usku kaela määrida.
18.12.2017 20:16
Religiooniõpetus kui oluline osa inimkonna ajaloost kindlasti. Kristlik ajupesu aga mitte.
Ehk, kuidas leida õpetajad kes oleks teemaga kursis aga ei oleks kristlaste esindajad? Õpetama peab seda neutraalselt. Emotsioonideta rääkima nii kristlusest kui satanismist kui ükskõik millisest usundist.
18.12.2017 22:43
Mina Jumalasse ei usu. Lihtsalt ei suuda. Samas loen religioone ülimalt tähtsaks osaks inimkonna kultuurist. Neid peaks kindlasti õpetama. Lubamatu peaks olema usku pööramine. Sellised asjad on ikkagi ülimalt isiklikud.

Veetsin ise mitu aastat katoliiklikus õppeasutuses. Mulle meeldis seal väga. Minu õpetaja oli preester (okei, tal oli doktorikraad ka, aga preester kõlab kuidagi änksamalt kui mingi PhD; tekib mõnus tunne nagu ma oleksin krahv Monte Cristo vangikongis oma jesuiidist õpetajaga). Mind ei üritatud katoliiklaseks teha. Võisin vabalt teistele öelda, mida ma ise seoses Jumala ja religiooniga tunnen.

Katoliku preestrite puhul meeldis mulle see, et need, kes on õppejõud, on kõik polüglotid ja muidu äärmiselt erudeeritud ja sõbralikud inimesed. Ajakirjandusel on katoliku kirikust veider ja kreenis arusaam. Miks ei kirjutata kunagi preester-polüglottidest? Miks ei kirjutata katoliku koolidest, kus tahavad käia ka mittekatoliiklased, sest atmosfäär on hea ja hariduse tase on kõrge?
18.12.2017 23:01
Ma arvan et lastele rääkida, millised on eri usundid, kuidas nad sarnanevad või erinevad on täitsa põnev. Aga kui usuõpetust juba jagada, tuleb rääkida kõigist usunditest alates dokumenteeritud Sumeritest kuni YouTube usuni ja päkapikkudest Taarani välja. Kui tundi aga hakkab andma kallutatud isik (mingisse koolkonda kuuluv või mingit muud "ismi" kummardav) siis on ajupesu ja paati tirimine käes kah.
20.12.2017 01:20
Kindlasti mitte. Ajaloo tundides on aga kindlasti koht tutvustada usundeid, set ilma nendeta pole võimalik mõista ei keskaja ega ka islamimaade ajalugu.
21.12.2017 18:04
Olen ise usklik, aga leian et ei. Iga inimene peab ise oma tee loojani leidma. Ja miskeid sildikeepimisi nagu katoliiklane, luterlane, moslem, õigeusklik ei tohi olla.
22.12.2017 11:13
Arvan, et koolis ei peaks muinasjutte räägitama ning seetõttu ei pea religiooniõpetst vajalikuks. Pealegi tehakse seda teiste, vajalike ainetundide arvelt. Kes tahab religiooniluulut õppida, siis selleks on kirikute juures pühapäevakoolid ja andku aga minna!
22.12.2017 20:21
Igasugune maailmavaateline harimine on õigustatud. Paljudes lääneriikides on see olemas, miks mitte ka meil! Mida suurem silmaring, seda kergem ise valikuid teha.
23.12.2017 12:01
Religioonil on kindel koht suure hulga inimeste teadvuses. Tegelik maailm on nii keeruline, et sellest aru saamine on raske kõigile, aga suurele hulgale inimstele kas siis nende piiratud ajupotentsiaali või vähese hariduse tõttu päris võimatu. Neile inimestele ongi religioon ainus viis keerulist maailma endale ära seletada. Kool vajaks selles mõttes head maailmast aru saamise õpetust ja selle hulgas on ka religiooni mõistmisel oma kindel koht. Tegelikkus nagu ikka erineb ideaalist ja ma pelgan, et nii nagu nt matemaatikast mäletatakse hiljem vaid seda, et õpiti arvutama, hakatakse ka siin mäletama pigem religioonist lähtuvat lihtsustatud maailma mõistmist. Seega võib vabalt selline heal eesmärgil tehtud asi osutuda tegelikkuses enda vastandiks.
23.12.2017 12:51
Usundite kujunemisest räägitakse nii põhikooli kui gümnaasiumiosa ajalootundides, põhikooli tundides alates muinasinimeste uskumuste tekkest kuni religioonide kujunemiseni, gümnaasiumis ühe ajalookursuse raames "Inimene, ühiskond, kultuur", kus võetakse vaatluse alla erinevad maailmas levinud usundid. Kui noorele jääb ajalootundides pakutust väheks, saab ju mujalt huvitavat materjali juurde otsida.
23.12.2017 12:54
Tean ajakirjanikke, kes on eelnevalt ajakirjandusse tööleasumist lõpetanud usuteaduskonna. Küsisin, et miks nii? Ühelt küsisin ja vastus oli, et tunda ja paremini aru saada übritsevast. Väga hea ajakirjanik. Teiseks. Esimene Eesti Vabariigi referendum toimus aastal 1923 17-19 veebruar. Küsimuseks oli usuõpetuse vajalikkus koolides. Riigikogu arvas, et ei ole vajalik, rahvahääletuse tulemusena oli usuõpetuse poolt koolides 70+% hääletanutest. Selle tulemusena läks RK laiali. Arvan, enam-vähem sama tulemus tuleks ka nüüd. Luterlus kui meile hariduse ja kultuuri tooja peaks saama riigikiriku staatuse. Arvestades loomulikult ka teisi usulahke. Võimalusena näen siin kristlust õpetades panna rõhuasetus Uuele Testamendile. On just UT-st tulnud seadused meie elu kujundanud, seda igas sfääris. Endise ajalooõpetajana ütlen seda, et lastele meeldis kui ma tundides rääkisin ka religioonidest. Asjalikke küsimusi tuli palju. Ei tea, et keegi minu õpilastest oleks preestriks õppinud. Küll aga silmaringi laiendasid need küsimused-vastused palju. Ja oleks muidugi tore kui keegi nendest lastest kunagi õpiks seda auväärset ametit. Häid jõule kõigile, ka nendele, kes asjale pihta ei saa.
23.12.2017 15:44
Alati tasub mõni kivi ringi keerata, ja uurida, mis kõlava nimega õppeaine sisu on.
Isiklikult arvan, et religioone võiks käsitleda ajaloo ja ühiskonnaõpetuse tunnis.
Palvetamise õpetamise eest tuleks kohapeal ...
23.12.2017 20:01
Telesaatesse olid kutsutud üks ateist ja mitme usulahu promojad.
Millegipärast ei olnud jehoovakaid ja sataniste.
Tuleb välja, et isegi ateism on seeditavam kui päris teisiti arvav usulahk.
Telesaatest jäi kõrvu ikka päris korralik huumor - ka ateism olevat religioon.
Seoses pühadega anname selle patu andeks.
Ah et mis pühadega? Ikka jõulupühadega! Aga ega sellepärast pea veel jõuluvana ega kõigevägevamat uskuma.
24.12.2017 10:01
Kindlasti peaks õpetama, sest haritud ja inteligentne inimene peab omama ülevaadet maailma usunditest.
Sellel pole midagi pistmist laste usku pööramisega.
25.12.2017 07:27
Kui nad hakkavad koolis rääkima islamist kui rahureligioonist siis oleks see vasakultrate järjekordne ajupesu kanal millega omale lojaalseid sõdureid kasvatatakse
25.12.2017 10:40
Kultuuriõppena on sel mõtet. Miski kriitiline ja võrdlevat laadi, et näha kus kohas ajaloos on miskid kandvad ideoloogiad neid masse tõuganud ning kuhu nüüd otsapidi jõutud ehk jõudmata jäänud. Niisama jumalaid ritta seada ning muljetada, ei tee see kedagi targemaks või teemat suuremalt avagi.
1 2
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega

RAHVA HÄÄLE TOP

Viimased uudised

VAATA JA KLIKI
debug